Eesti on Soomele hea naaber ja kibe konkurent

Jõudude mobiliseerimiseks on alati hea, kui on käepärast mingi oht, millega hirmutada. Soome meedias on mitu korda välja käidud Eesti kaart. Sel nädalal avaldas naaberriigi majandusleht teate, et kui midagi ette ei võeta, liigub suur osa firmadest Eestisse, kuhu rajatud ettevõtjate paradiisi naudib juba 17 000 Soome firmat. Kust nad selle arvu võtavad, jääb selgusetuks, sest äriregistri andmetel on siin kirjas vaid 4600 soomlase osalusega firmat. Aga kui see on Soome valitsuse tegutsema sundimiseks vajalik, siis las see olla. Eesmärk võib vahel ju abinõu pühendada.

Eestit nimetatakse ettevõtjate paradiisiks. Selle vastu ei saa ju midagi olla, kui argumendiks on ettevõtte nullprotsendiline tulumaks, kui kasumit välja ei võeta. See on win-win-olukord, kasulik ettevõtjale, kasulik Eestile. Mõeldes, et pensioniiga nihkub järjest kättesaamatumasse kaugusesse, on tore, kui on kohti, kus tööl käia. Tore on seegi, et lõpuks on ka eurost kasu, see laseb lihtsamalt võrrelda kulusid ja Eesti eelised silmanähtavaks muuta ning võtab maha ka valuutariski. Hädasti on praegu vaja mõnda argumenti euro toetuseks, kui ühisrahaga liitumine paistab muutuvat rohkem kuluprojektiks.

Valus on aga, et Eestisse tulemise ahvatlus on palgatase, ca kolmandik Soome tasemest, seejuures tunnistavad soomlased, et siinne tööoskus järjest paraneb. Ehk siis - enam-vähem sama oskuse eest saab lihtsalt kolm korda vähem maksta.

Võib olla nõus, et osalt hoiavad Soome palgataset üleval tugevad ametiühingud, mis nõudsid streigi ähvardusel palgatõusu ka kriisiaastatel argumendiga, et varasemate heade aastate arvel võib töötajatele ka langusaastal elukallidust kompenseerivat ja seda ületavat palgatõusu jagada. Seetõttu oleneb osa palgast ametiühingu jõulisusest. Aga teisalt ei tahaks ju ennast tunda ka ärakasutatud pärismaalasena.

See, et streigid Eestis ettevõtjat ei ähvarda, võiks juba iseenesest olla argument, miks siin tegutseda. On see ju turvalisuse märk, kui võid kindel olla, et su toodetud masinaosad ka kokkulepitud tähtajaks kliendini jõuavad. Sadamaoperaatorite nädalaid kestnud streigi ajal see Soomes sugugi nii ei olnud.

Lahendus? Ilmselt aeg. Oli periood, kui välisomanikega firmas olid palgad iseenesest mõistetavalt oluliselt kõrgemad kui Eesti oma ettevõtetes. Praegu on nii palgatase kui ka ettevõtluskultuur sarnasemaks muutunud ja inimeste liikumine muudab seda kiiremaks. Või nagu ütles Soome keskkaubanduskoja juht Risto Penttilä: "Jätkub see, et Soome, Eesti ja Rootsi tööjõuturg ning tootmine muutuvad integreeritud paigaks. See on hea."