- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko tegi kõva III kvartali
Merko Ehitus näitas viimase 13 kvartali suurimat kvartaalset käivet ning lisaks suudeti teenida väikest kasumit, kuigi oodati kahjumit.
Kontserni 2011. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 78,3 miljonit eurot, kasvades 2010. aasta sama perioodiga võrreldes 22,9 miljoni euro ehk 41,4% võrra. 9 kuu müügitulu oli 153,4 miljonit eurot.
Merko teenis kolmandas kvartalis brutokasumina 2,8 miljonit eurot ning kontserni koondkasum oli 165 000 eurot, mis on ilmselt üllatus suurele hulgale turuosalistele.
Kasumisse jõudmist toetas ehitushindade stabiliseerumisest tingitud allahindluskahjumite vähenemine ning sellega kaasnenud teostatud tööde keskmise kasumlikkuse paranemine, seisis börsiteates.
Kontserni 2011. aasta 9 kuu maksude-eelne kahjum oli 7,1 miljonit eurot ning puhaskahjum 7,3 miljonit eurot võrreldes 5,9 miljoni euro suuruse maksude-eelse kasumi ja 5,2 miljoni euro suuruse puhaskasumiga 2010. aasta 9 kuuga.
Kahjumi põhjuseks oli ehitushindade oluliselt kiirem kallinemine 2009/2010. aasta hinnapakkumiste koostamisel aluseks võetud eeldustest ja prognooside korrigeerimisest tingitud kahjumlike projektide allahindlused 2011. aasta esimesel poolel.
Septembri lõpu seisuga oli kontsernil moodustatud kahjumlike projektide lõpetamiseks vajalike kulude katteks eraldisi kogusummas 3,5 miljonit eurot.
Merko Ehitus kontserni 2011. aasta 9 kuu lühiajaliste investeeringute ning rahaliste vahendite muutus oli -7,1 miljonit eurot ning 30. septembri 2011 seisuga oli kontserni arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel rahalisi vahendeid summas 5,5 miljonit eurot.
Perioodi äritegevuse rahavoog oli -22,2 miljonit eurot, investeerimistegevuse rahavoog +3,3 miljonit eurot ja finantseerimistegevuse rahavoog +11,8 miljonit eurot.
Perioodi müügituludest teeniti Eestis 69,8%, Lätis 20,8% ja Leedus 9,4%. Võrrelduna 2010. aasta 9 kuuga kasvas kontserni müügitulu 21,5% sh kasvas Eestis 17,5% ja Leedus 371,3% ning vähenes Lätis 0,6%.
30. septembri 2011 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 195 mln eurot. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuprojekte ning kinnisvarainvesteeringute ehitamisega kaasnevaid töid.
2011. aasta 9 kuuga müüdi 113 korterit kogumaksumusega 12,3 mln eurot (käibemaksuta). Seisuga 30.09.2011 oli varudes müümata 64 valmis korterit kogumaksumusega 6,6 mln eurot ning ehitamisjärgus 483 korterit, mille maksumus bilansipäeva seisuga oli 17,8 mln eurot.
Hetkel kuum
Infrastruktuuri objektide ehituse osakaalu suurenemine 2011. aastal on oluliselt kasvatanud sesoonsuse mõju kontserni kvartaalsetele majandustulemustele (2011. aasta esimese kvartali müügitulu 26,2 miljonit eurot, teise kvartali müügitulu 48,9 miljonit eurot võrreldes 78,3 miljoni euroga kolmandas kvartalis).
AS Merko Ehitus tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ehitusalaseid terviklahendusi pakkuva ehituskontsernina. Suuremad kontserni ettevõtted on SIA Merks (100%), UAB Merko Statyba (100%), Tallinna Teede AS (100%), AS Gustaf (85%), OÜ Gustaf Tallinn (80%), AS Merko Tartu (66%), AS Merko Infra (100%) ja AS Tartu Maja Betoontooted (25%).
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele