Riik teeb otsuse omatahtsi

"Põhjused on üsna lihtsad. Praeguses majanduses on suur määramatus ja me ei saa olla kindlad, et reservid on tõesti piisavad. Neid reserve on vaja kasvatada ja me oleme enne majanduskriisi kokku leppinud selles, et reservis peab olema vähemalt kahe aasta väljamakse vahendid. Reservide piisavus on problemaatiline," põhjendas sotsiaalminister Hanno Pevkur, miks ei saa valitsus nõustuda töötukassaga.

Tööandjad ei näe aruteluks vajadust. Eesti Töötukassa nõukogu ettepanek oli kindlustatu maksemäär alandada praeguselt 2,8 protsendilt 2 protsendile ning tööandja maksemäära 1,4 protsendilt 1 protsendile. Valitsus tegi töötuskassa nõukogule ettepaneku asja arutada ning kutsus neid kokku esmaspäeval kell 10.

"Ma väga loodan, et tööandjad tulevad nõukogu koosolekule," sõnas Pevkur. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ei ole seda meelt, et nad peaksid esmaspäeval olema kohal. "Meie otsus on tagasi lükatud ja me kuulame ära, mis põhjustel see tagasi lükati," lausus Kriis.

Peaminister toob hoiatusi laiast maailmast. Peaminister Andrus Ansip märkis, et ta ei mõista töötukassa positsiooni ning optimismi. "Kuidas saab jätta märkamata seda, mis viimaste kuude, eriti viimase kuu jooksul on Euroopas ja terves maailmas toimunud. Ebakindlus on süvenenud, määramatust on kuu aja jooksul tulnud märgatavalt juurde. Ma ei saa aru, millel põhineb nende optimism ja nende väide, et Eestiga midagi ei juhtu," arutles Ansip.

Kriis märkis, et küsimus on selles, et valitsus ei ole oma optimistlikku prognoosi korrigeerinud ja töötukassa ei saa ise niisama prognoosi teha. "Aga valitsus peab siis kindlasti ütlema, milline on nende prognoos järgmiseks aastaks. Tööandjad olid ju tegelikult need, kes hoiatasid valitsust liigse optimismi eest, kui koostati valitsuse majandusprognoos," täpsustas Kriis.

Valitsus usub endiselt majanduse kasvu, kuid hoiab tagataskus musta stsenaariumi. "Meie lähtume alati valitsuse majandusprognoosist, mis on riigieelarve aluseks," selgitas Kriis. Tema sõnul ei ole valitsus ilmselt nõus praegu prognoosi ja riigieelarve tulusid muutma.

Peaminister lisas, et valitsuse positsioon on realistlik. "Usume endiselt, et majandus kasvab 3%. Aga mööname, et riskistsenaariumide realiseerumise tõenäosus on suurem kui paar kuud tagasi. Meie eelarve on sedavõrd realistlik, et rahandusministeeriumi riskistsenaariumi kannatab välja küll," ütles Ansip.

Kriis aga imestab, et valitsus käitub optimistliku prognoosi järgi, aga neil soovitavad võtta aluseks must stsenaariumi. Ansip aga rõhutas, et ta ei taha kurja välja kuulutada, siis lähebki halvasti. "Kui kõigil läheb aga halvasti, siis ei jää ka Eesti sellest puutumata. Oleme uueks kriisiks paremini valmistunud kui 2008. aastal, aga ei maksa võtta ülioptimistlikku hoiakut, et meiega niikuinii midagi ei juhtu," märkis Ansip.

Kopsakad tagavarad. Kriis selgitas, et isegi kõige mustama stsenaariumi korral on töötukassal praegu piisavalt varusid. "Meil on kogunenud 5,5 miljardit krooni. Enne kriisi, mis oli aastal 2008, oli meil varasid 3 miljardit, mis tähendab, et praegu on meil kahekordselt neid varasid võrreldes eelmise krahhiga. Igal juhul on töötukassal piisavad varud, isegi siis, kui valitsuse riigieelarve prognoos vastu taevast lendab, siis igal juhul on töötukassa selleks ettevalmistunud," nentis Kriis.

Ansip lisas, et majanduse üldine jahenemine Euroopas on tema sõnul reaalsus. Sealjuures on riigil kohustus tagada töötukassale piisavate vahendite olemasolu ka kõige raskematel aegadel. Riik kuulab töötukassa nõukogu ära, aga lõpuks jääb vastutus ikkagi riigile.

Valitsusel ei ole võimalik omatahtsi kehtestada 2012. aasta töötuskindlustusmakse määra, kuna töötukassa nõukogu ettepanek on seaduse kohaselt valitsusele siduv, ütles töötukassa nõukogu juhtiv ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga.

"Määrus, mis kehtestab praeguse töötuskindlustusmakse määra, kehtib 2011. aasta lõpuni ning selle tingimusi ei saa kokkuleppe puudumisele viidates järgmiseks aastaks pikendada," selgitas Taliga.

Taliga kommenteeris tööandjate nõukogust lahkumise otsust ja ütles: "Selleks, et langetada otsus, peab otsuse poolt olema neli nõukogu liiget. Valitsusel on nõukogus kaks esindajat, seega nende häältest ei piisa," ütles ta.

"Olukord on valitsuse koostöövõime ja usaldusväärsuse proovikivi - see näitab, kas valitsus tegutseb kogu ühiskonna huvides või surub läbi oma tahtmise. Tööandjad on teinud otsustava sammu valitsuse jõuvõtete vastu. Meis püsib veel lootus, et valitsus mõistab kokkuleppevajadust," kinnitas Taliga.