Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EFSFi võimendust kärbiti poole võrra
Kui me vaid oleksime teadnud, et Euroopa päästefondi EFSF rahastamine sõltub täielikult turuoludest, oleks me veel rohkem eurot müünud, kirjutab ZeroHedge.
Arvestades läinud kuul Euroopa kohtumisel antud lubadust võimendada EFSFi 4–5 korda 440 miljardi euro tasemelt, paistab nüüd meie algne skeptitsism põhjendatud.
Financial Timesi uudise kohaselt ei saa EFSFi võimendada 4–5 korda. Heal juhul saaks seda ehk võimendada kaks korda, kui on õnne, mistõttu päästefondi mõte kaob üldse, kuna see peaks olema vähemalt triljonieurone.
„Plaan suurendada EFSFi 440 miljardi eurost tulejõudu võib välja kukkuda poole väiksem euroala poliitikute loodetust, kuna turuolud on järsult halvenenud,“ kirjutas FT, viidates euroala kõrgetele ametiisikutele.
Praegu paistab, et Euroopal ei ole paigas mitte mingit päästeplaani. Kui turuosalistele jõuab kohale, et paari aastaga tuleb üle rullida triljoneid võlgu, tambitakse portfellidest valitsuste võlakirju välja senisest suurema isuga, surudes Euroopa suuremasse rahastamiskriisi, mis muudab võlakirjade lunastamised veelgi võimatumaks, mis saadab võlakirjade hinnad alla, jne.
EFSFi koha pealt on päästemehhanism surnud, kuna selle emitendi tootlus on kõrgemal AAA-krediidireitinguga võlakirjade tootlustest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.