Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2011. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 26% rohkem, sealhulgas Eestis 28% rohkem, teatas statistikaamet. Hinnamõju arvesse võttes on ehitusturu maht võrreldav 2005. aastaga.

Ehitusmahu kasvu taga on eelkõige madalseisust kosuv hoonete ehitus kohalikul ehitusturul. Alates 2008. aastast langustrendil liikunud hooneehitus pöördus kasvule tänavu I kvartalis kui eelnenud aasta sama kvartaliga võrreldes kasvas hooneehitus kohalikul ehitusturul 35%, II kvartalis 11% ja III kvartalis juba 43%.

Kasvunumbrid on mõjutatud ka 2010. aasta madalast võrdlusbaasist. Et hoonete uusehituse osatähtsus kohalikul ehitusturul järjest väheneb, on hooneehitusmahtude kasvu taga põhiliselt hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks eraldatud renoveerimistoetuste abil tehtavad remondi- ja rekonstrueerimistööd.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2010. aasta III kvartaliga võrreldes 4%. Sealne kasv tulenes põhiliselt rajatiste ehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu III kvartalis 9%.

Ehitisregistri andmetel lubati tänavu III kvartalis kasutusse 470 uut eluruumi, s.o 150 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas. Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele püsib nõudlus hea asukoha ja kvaliteediga eluruumide järele.

Tänavu III kvartalis väljastati ehitusluba 528 eluruumi ehitamiseks, mis jäi küll eelmise aasta samas kvartali tasemele, kuid kolme kvartali kokkuvõttes kasvutrend jätkub. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 163 mitteelamut kasuliku pinnaga 74 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus-, haridus- ja transpordihoonepinda. 2010. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.