Maksehäirete tekkimise kõrgperiood jäi masu algusesse ning stabiliseerus 2010. aastal, kui lõppes aktiivne krediiditoodete pakkumine. Keskmiselt lisandub iga kuu 6-7 tuhat võlgnevust.

Maksehäireregistri statistika põhjal on märge maksehäire kohta 151 978 eraisikul, neist 57 protsendil ehk 86 465 eraisikul on lõpetamata maksehäired. Ligi pooltel lõpetamata maksehäiretega eraisikutest (40 257) on rohkem kui üks ning kaheksal protsendil (7 297) on rohkem kui neli maksehäiret.

Kokku on eraisikutel esinenud 530 333 maksehäiret.

Eraisikute lõpetamata maksehäirete kogusumma on 391 miljonit eurot. Keskmine võlgnik omab maksehäiret summas 597 eurot (mediaan).

Ametlik maksehäire on võlgnevus, mis on vanem kui 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning on koos intresside ja viivistega suurem kui 30 eurot. Maksehäirete puhul tasub meeles pidada, et ka juba tasutud võlgnevuste kohta jääb märk registrisse alles kolmeks aastaks. Erandiks on krediidiasutuste poolt sisestatud maksehäired, mida hoitakse pankadele nähtavad viis aastat pärast maksehäire lõpetamist.

Maksehäireregister on ettevõtete ja eraisikute krediidiajalugu ja maksekombeid kirjeldav register, mille eesmärgiks on anda lisainformatsiooni krediidiotsuste langetamiseks. Registrit haldab Krediidiinfo AS, kes on rahvusvaheline krediidiinformatsiooni lahenduste pakkuja.