Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swed: investorite riskikartlikkus suurenenud

    Swedbanki Investeerimisfondide fondijuhi Ene Õunmaa sõnul on ebakindlus sel aastal suurendanud investorite riskikartilikkust ning raha on arenevate turgude fondidest suurel hulgal välja voolanud.

    Järgneb Ene Õunmaa kommentaar:
    Suurema riskiga turgude, nagu Venemaa, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, hinnakõikumised olnud eriti kõrge amplituudiga. Ning seda hoolimata sellest, et näiteks Venemaa valitsuse võlakoormus SKP'sse jääb alla 10%. Venemaa jaoks on kahtlemata olnud toetav see, et nafta hind on tänu geopoliitilistele sündmustele väga hästi vastu pidanud.
    Swedbank Venemaa aktsiafond on detsembri alguse seisuga langenud üle 20%, mis on laiema turuga sama suurusjärk. Võrreldes teiste sarnaste fondidega võiks fondi tootlus kuuluda ülemise kolmandiku sekka. Ajalooliselt on erinevate varaklasside väga kõrge korrelatsiooniga liikumisele järgnenud aeg, kus indeksist paremaid tulemusi võiks anda aktsiate valik.
    Üldise kõrge riskikartlikkuse tõttu on veelgi keerulisem olnud aasta Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia fondi jaoks.
    Maailmamajanduses ja finantsurgudel maad võtnud ebakindlus on suurendanud investorite riskikartlikkust, mida näitab ka aktsiafondide investorite käitumine kogu maailmas. Alates aasta algusest on arenevate turgude aktsiafondidest võetud välja ligi 27 miljardit USD ja ka arenenud turgudele investeerivatesse aktsiafondidesse investeerimine näitas negatiivset tulemust.
    Swedbanki aktsiafondid ei erine siin globaalsest trendist ning alates aasta algusest on märgata investorite liikumist, otsitakse alternatiivseid investeeringuid ja varaklasse või oodatakse deposiitides olles atraktiivsemat ja turvalisemat hetke taas turule sisenemiseks. Samas paistab nii maailmas kui ka meie fondivalikus silma Venemaa, mille vastu on investorite huvi püsinud.
    Arvame, et järgmisel aastal annab indeksitest paremaid tulemusi väärtuspõhine investeerimine. Suhteliselt häid tulemusi võiks anda stabiilsete rahavoogudega ning kõrge dividendidega aktsiate eelistamine. Tõenäoliselt võiks hakata jupi kaupa laduma portfelli odavatest ettevõtetest.
    Venemaa aktsiad on küll odavad isegi võrreldes teiste arenevate turgudega, kuid turu suund sõltub siiski globaalsetest liikumistest. Venemaa aktsiate 2012. aasta oodatav P/E võiks jääda vahemikku 6-7, kui eeldada kasumite langust ca 30%. Ehk vähem dramaatilise muutuse korral on hinnad veelgi atraktiivsemad.
    Kuigi Ida-Euroopa võiks võlakriisi valguses omada paremat stardikohta järgmise 10 aasta jaoks võrreldes vana Euroopaga, ei tohi unustada, et oluline osa Ida-Euroopa majanduskasvust tuleb jätkuvalt ekspordist. Vähemalt võlaturgudel piirkonna „safe heaveniks“ peetud Tsehhis on eksport eurotsooni pea pool SKP’st, kuigi eksport Itaaliasse ja Hispaaniasse vaid kümnendik sellest.
    Samas eelmise kriisi sisemaise nõudluse najal märkimisväärselt hästi läbinud Poola puhul on eksport eurotsooni vaid 19%. Türgi eksport eurotsooni on kõigest 5% ning sarnaselt Poolaga omab sisemaine nõudlus olulist osa, kuid Türgi maksebilansi defitsiit on suhteliselt suur ning riik on väga tundlik võimalikele kapitali liikumistele. Vana Euroopa pankade kahanev valmidus laenuportfelli kasvatada, võib piirkonnale oma jälje jätta.
     
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Euroopa tehnoloogiafirmade turuväärtusest on minema pühitud ligi 400 miljardit eurot
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Olulisemad lood

Majandusminister Sikkut: Operail peab oma suhted Venemaaga üle vaatama
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.