• OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • OMX Baltic0,46%301,4
  • OMX Riga0,11%893,94
  • OMX Tallinn0,63%2 081,82
  • OMX Vilnius0,71%1 211,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,37%8 790,33
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,83
  • 20.12.11, 17:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USA kulutas Iraagi sõjale 4 triljonit

9 aastat kestnud Iraagi sõda, mis möödunud nädala neljapäeval ametlikult lõppes, läks Ameerika Ühendriikidele maksma 4 triljonit dollarit.
Sõja alguses prognoosis USA Kaitseministeerium, et aastas kulutatakse sõjale 50-80 miljardit dollarit. Valge Maja majandusnõustaja Lawrence Lindsey, kes aga 2002. aastal enda ametikohalt tagandati prognoosis, et sõjale kulutatakse 200 miljardit dollarit aastas, kirjutab Marketwatch.
„Otsesed kulud sõjale olid 800 miljardit dollarit, kuid kaudseid kulusid polnud kerge ette näha,” ütles Lawrence Korb, USA endine kaitseminister.
Sõjakulutused hõlmavad endas intressimakseid, mida maksti sõjapidamiseks laenatud summadele, sõjaväebaaside säilitamine Kuveidis, Kataris, Bahreinis, Iraagi kaitsmine ning kulutused Bagdadi valitsuse peale. Samuti kasutati eraturvafirmasid, et kaitsta USA vara Iraagi territooriumil ning et koolitada Iraagi vägesid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paul Rieckhoff, Iraagi ja Afganistani Veteranide Ühingu tegevdirektor ütles selle aasta juulis Kongressile, et kulutused veteranide ülal pidamisele, keda on riigis ligi 2 miljonit, võivad kasvada 1 triljoni dollarini. Teised eksperdid arvavad, et see on liiga konservatiivne lähenemine ning tegelikult võib see summa olla 2 korda suurem. Vaatamata sellele, et meditsiinitehnoloogia on aidanud sõduritel lahinguvälja vigastustest ellu jääda, võib ravi jätkuda terve elu ning olla väga kulukas.
USA Kaitseministeeriumi andmetel sai Iraagis haavata 32 000 sõdurit ning kui lisada Afganistanis haavata saanud juurde, tõuseb see 47 000-ni.
Neta Crawford, Browni Ülikooli politoloogia professor arvab, et kui lisada Afganistani sõja kulutused juurde, on Ameerika kulutanud mõlemale sõjale 6 triljonit dollarit. Tema arvutused, mis ühtivad Columbia ja Harvardi Ülikooli omadega, näitavad, et USA on kulutanud 2 triljonit peale sõda selleks, et maksta võlgadele intressi ning pidada üleval sõjaveterane.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele