Sõja alguses prognoosis USA Kaitseministeerium, et aastas kulutatakse sõjale 50-80 miljardit dollarit. Valge Maja majandusnõustaja Lawrence Lindsey, kes aga 2002. aastal enda ametikohalt tagandati prognoosis, et sõjale kulutatakse 200 miljardit dollarit aastas, kirjutab Marketwatch.

„Otsesed kulud sõjale olid 800 miljardit dollarit, kuid kaudseid kulusid polnud kerge ette näha,” ütles Lawrence Korb, USA endine kaitseminister.

Sõjakulutused hõlmavad endas intressimakseid, mida maksti sõjapidamiseks laenatud summadele, sõjaväebaaside säilitamine Kuveidis, Kataris, Bahreinis, Iraagi kaitsmine ning kulutused Bagdadi valitsuse peale. Samuti kasutati eraturvafirmasid, et kaitsta USA vara Iraagi territooriumil ning et koolitada Iraagi vägesid.

Paul Rieckhoff, Iraagi ja Afganistani Veteranide Ühingu tegevdirektor ütles selle aasta juulis Kongressile, et kulutused veteranide ülal pidamisele, keda on riigis ligi 2 miljonit, võivad kasvada 1 triljoni dollarini. Teised eksperdid arvavad, et see on liiga konservatiivne lähenemine ning tegelikult võib see summa olla 2 korda suurem. Vaatamata sellele, et meditsiinitehnoloogia on aidanud sõduritel lahinguvälja vigastustest ellu jääda, võib ravi jätkuda terve elu ning olla väga kulukas.

USA Kaitseministeeriumi andmetel sai Iraagis haavata 32 000 sõdurit ning kui lisada Afganistanis haavata saanud juurde, tõuseb see 47 000-ni.

Neta Crawford, Browni Ülikooli politoloogia professor arvab, et kui lisada Afganistani sõja kulutused juurde, on Ameerika kulutanud mõlemale sõjale 6 triljonit dollarit. Tema arvutused, mis ühtivad Columbia ja Harvardi Ülikooli omadega, näitavad, et USA on kulutanud 2 triljonit peale sõda selleks, et maksta võlgadele intressi ning pidada üleval sõjaveterane.