Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veskimägi: Leedu uus tuumajaam ajab plaanid uppi

    Visaginase tuumajaama ehitus muudab Balti riikide elektrivõrgu ühendamise Kesk-Euroopaga tunduvalt kallimaks või hoopis võimatuks, kirjutas Eleringi juht Taavi Veskimägi oma blogis.

    "Minu hinnangul, reljeefselt väljendudes, lükkaks Visaginase tuumajaama rajamine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ühinemise projekti kui mitte täitsa uppi, siis palju aastaid edasi ja kõvasti kallimaks. Tahan osundada nende kahe projekti vastuolulisusele olulises osas või täiendavatele arvetele, mis tekivad, ja küsimusele, kes need maksab," selgitas Veskimägi.
    Esiteks nimetas ta Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga (UCTE) liitumise eelduseks kolme Balti riigi võimet töötada eraldatuna muust maailmast, st ilma Venemaa ja Kesk-Euroopa vahelduvvoolu ühendusteta. Balti riikide suvine baaskoormus on ca 1500 MW. Visaginase jaama planeeritav võimsus viimaste avalike andmete järgi ulatub aga 1250 MWni.
    Nii suure võimsuse töös hoidmine on Veskimägi sõnul keeruline ja kallis
    Uute tuumajaamade koormust saab vähendada kuni 25%, kuid isegi siis osutub n-ö elektri ületootmine suureks probleemiks. On vaja ehitada täiendavaid reserveerivaid liine ja seda mitte ainult Balti riikides, vaid ka Poolas, lisainvesteeringuid avarii- ja reservgeneraatoritesse jms.
    Veskimägi oletas, et tuumajaama investorid pole siiani arvestanud sellega, et isegi kui elektrienergia turuhind võimaldaks, ei saa nad elektrijaama 100%-lise võimsusega tööle panna.
    Kes maksab võrgutugevduste arve?
    Veskimägi küsis, kas seda teevad tarbijad tariifi kaudu, tuumajaama investorid või riik. "Loogiline oleks, et tuumajaamaga seotud elektrisüsteemi arenduskulud peaks maksma tuumajaama investorid. Täpselt nagu meil on Eestis. Kõik liitujad maksavad nii otsesed kui kaudsed kulud, mis nende tootmisseadme võrku ühendamiseks on vaja teha," lisas Veskimägi, avaldades samas kahtlust, kas Poola ja Saksa tarbijad on nõus energiajulgeoleku eest täiendavat raha välja käima.
    Balti riikide eraldi sagedusala muutub võimatuks
    Kolmandaks muudaks Visaginase tuumajaama ehitamine Veskimägi andmetel võimatuks ühe Kesk-Euroopa sünkroontööle mineku alternatiivse lahenduse ehk eraldiseisva Balti riikide põhise sagedusala, kus Eestil on tugevad alalisvoolu ühendused Soome (EstLink kaablid), Rootsi (NordBalt), Poola (LitPol ühendused) ja Venemaaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Swedbank tõstis rahvaaktsia hinnasihti ja soovitab osta
Taastuvenergia firma Enefit Greeni kolmas kvartal ületas Swedbanki analüütikute ootuseid, mille tõttu kergitati aktsia hinnasihti ja nähakse ligi 37% tõusuruumi.
Taastuvenergia firma Enefit Greeni kolmas kvartal ületas Swedbanki analüütikute ootuseid, mille tõttu kergitati aktsia hinnasihti ja nähakse ligi 37% tõusuruumi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Muski ettevõte plaanib alustada ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.

Olulisemad lood

Eelarve läheb riigikogus kolmandale lugemisele
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.