- OMX Baltic−0,37%317,41
- OMX Riga−0,25%990,82
- OMX Tallinn−0,14%2 254,86
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−1,82%7 580,07
- DOW 30−1,09%51 770,31
- Nasdaq −2,86%25 437
- FTSE 1000,07%10 729,78
- Nikkei 225−2,12%63 290,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,18
- OMX Baltic−0,37%317,41
- OMX Riga−0,25%990,82
- OMX Tallinn−0,14%2 254,86
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−1,82%7 580,07
- DOW 30−1,09%51 770,31
- Nasdaq −2,86%25 437
- FTSE 1000,07%10 729,78
- Nikkei 225−2,12%63 290,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veskimägi: Leedu uus tuumajaam ajab plaanid uppi
Visaginase tuumajaama ehitus muudab Balti riikide elektrivõrgu ühendamise Kesk-Euroopaga tunduvalt kallimaks või hoopis võimatuks, kirjutas Eleringi juht Taavi Veskimägi oma blogis.
"Minu hinnangul, reljeefselt väljendudes, lükkaks Visaginase tuumajaama rajamine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ühinemise projekti kui mitte täitsa uppi, siis palju aastaid edasi ja kõvasti kallimaks. Tahan osundada nende kahe projekti vastuolulisusele olulises osas või täiendavatele arvetele, mis tekivad, ja küsimusele, kes need maksab," selgitas Veskimägi.
Esiteks nimetas ta Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga (UCTE) liitumise eelduseks kolme Balti riigi võimet töötada eraldatuna muust maailmast, st ilma Venemaa ja Kesk-Euroopa vahelduvvoolu ühendusteta. Balti riikide suvine baaskoormus on ca 1500 MW. Visaginase jaama planeeritav võimsus viimaste avalike andmete järgi ulatub aga 1250 MWni.
Nii suure võimsuse töös hoidmine on Veskimägi sõnul keeruline ja kallis
Uute tuumajaamade koormust saab vähendada kuni 25%, kuid isegi siis osutub n-ö elektri ületootmine suureks probleemiks. On vaja ehitada täiendavaid reserveerivaid liine ja seda mitte ainult Balti riikides, vaid ka Poolas, lisainvesteeringuid avarii- ja reservgeneraatoritesse jms.
Veskimägi oletas, et tuumajaama investorid pole siiani arvestanud sellega, et isegi kui elektrienergia turuhind võimaldaks, ei saa nad elektrijaama 100%-lise võimsusega tööle panna.
Kes maksab võrgutugevduste arve?
Veskimägi küsis, kas seda teevad tarbijad tariifi kaudu, tuumajaama investorid või riik. "Loogiline oleks, et tuumajaamaga seotud elektrisüsteemi arenduskulud peaks maksma tuumajaama investorid. Täpselt nagu meil on Eestis. Kõik liitujad maksavad nii otsesed kui kaudsed kulud, mis nende tootmisseadme võrku ühendamiseks on vaja teha," lisas Veskimägi, avaldades samas kahtlust, kas Poola ja Saksa tarbijad on nõus energiajulgeoleku eest täiendavat raha välja käima.
Balti riikide eraldi sagedusala muutub võimatuks
Kolmandaks muudaks Visaginase tuumajaama ehitamine Veskimägi andmetel võimatuks ühe Kesk-Euroopa sünkroontööle mineku alternatiivse lahenduse ehk eraldiseisva Balti riikide põhise sagedusala, kus Eestil on tugevad alalisvoolu ühendused Soome (EstLink kaablid), Rootsi (NordBalt), Poola (LitPol ühendused) ja Venemaaga.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
6
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele