• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kultuurifondi vara veetis kriisiaja hoiustel

    2008. aastal ehk viimase majanduskriisi hakul koliti lõviosa Eesti Rahvuskultuuri Fondi investeerimisportfellist hoiustele. Fondi hallata on praeguseks 3,4 miljoni eurone investeerimisportfell.

    Fondi aastane puhastootlus on viimase 11 tegevusaasta jooksul kõikunud 2,4 ja 13,7 protsendi vahel, aasta kokkuvõttes pole miinusesse kunagi langetud. Fondi investeeringute tulust sõltub olulisel määral toetuste väljamaksmine. Igal allfondilon kohustus hoida kindlat põhikapitali ja väljamakseid tehakse suuresti just selle vara investeeringute tulust.
    Fondi portfelli ülevaade jõulueelse seisuga
    Investeering      Osakaal portfellist, %Tähtajalised hoiused Nordeas, SEB-s, LHV-s, Citadeles ja Swedbankis     78,7Vaba raha     8,8Hollandi valitsuse võlakirjad     7,8Soome valitsuse võlakirjad     3,8Ericsson AB aktsia*     0,4IEV (S&P Euro 350 indeks), QQQ (Nasdaq 100 indeks), IVV (S&P USA 500 indeks), APB (Asia Pacific Fund) ja SMI EX (EXI1) fondid**     0,4Bluebay võlakirjafondid     0,1
    * Ericssoni aktsiad annetas Andres Küngi allfondile tema tädi Lili Kaelas** Rain Lõhmuse valitud investeeringud tema omanimelises allfondis
    Allikas: Eesti Rahvuskultuuri Fond
    Lähitulevikus piilutakse ka aktsiaid
    Eesti Rahvuskultuuri Fondi varahaldur Danske Capital on oma umbes kuu aega tagasi fondile tehtud ülevaates toonud välja järgneva poole aasta investeerimisplaani ja näeb muuhulgas ette lühiajalisi aktsiaturgudele sisenemisi ja väljumisi.
    "Piisavalt hea riski-tulu suhte korral plaanime siseneda maksimaalselt 15-20% osakaaluga portfellist, peamiselt läbi hästiajastatud indeksaktsiate," seisab raportis. Valdav osa investeeringutest jäetakse edaspidigi tähtajalistele hoiustele. Siiski ei kavatseta pikendada hoiuste tähtaegu Citadele pangas, kuna riskid on selle pangaga seoses kasvanud.
    Täiendavalt analüüsib Danske Capital mõningate otseinvesteeringute potentsiaali, välja on toodud Poola riigi 5-aastased võlakirjad ja uued Tallinki 3-aastased võlakirjad.
    Viimasel majandusaastal Danske Capitali poolt tehtud investeeringutest tõi rahvuskultuuri fondi finantsjuht Linda Piik esile võlakirjafondidest väljumise, mis on viinud fondi puhastootluse ajutiselt miinusesse, kuigi soetusväärtusega võrreldes siiski kahjumit ei teenitud. Võlakirjafondidest väljuti nende veelgi suurema kukkumise ootuses.
    Rahvuskultuuri fond on omalt poolt pannud paika üldised investeerimispõhimõtted, mis lubavad aktsiariski võtta kuni 25% ulatuses portfellist. Emitendi minimaalne krediidireiting on Baa3, juhul kui vastaspool on registreeritud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigis, siis A3. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.