Tõrkuval Eesti Gaasil peale majanduslike muud huvid?

OMX Baltic−0,39%320,02
OMX Riga0,76%971,57
OMX Tallinn−0,73%2 232,27
OMX Vilnius−0,24%1 509,04
S&P 5000,46%7 706,3
DOW 30−0,17%51 260,75
Nasdaq 0,93%27 046,65
FTSE 100−0,29%10 606
Nikkei 2251,94%66 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,54

OMX Baltic−0,39%320,02
OMX Riga0,76%971,57
OMX Tallinn−0,73%2 232,27
OMX Vilnius−0,24%1 509,04
S&P 5000,46%7 706,3
DOW 30−0,17%51 260,75
Nasdaq 0,93%27 046,65
FTSE 100−0,29%10 606
Nikkei 2251,94%66 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,54

Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette mitu sõnumit gaasiturul toimuva kohta. Esmalt teatas Eesti Gaas plaanist uurida koos Gasumiga gaasibörsi käivitamise mõttekust, seejärel saatis valitsus riigikogule arutamiseks maagaasiseaduse eelnõu, mille olulisim säte on nõue muuta ülekandevõrgu ettevõtja omanikering 2015. aastaks sõltumatuks gaasimüüjatest. Eelnõu tõstatas poleemika nende nõuete mõjudest gaasi hinnale.

Lähtutakse ELi kogemustest. Majandusministeerium lähtus eelnõu esitamisel teiste Euroopa Liidu riikide kogemusest, kus gaasimüüjate vaheline konkurents on tekkinud. Liikmesriikides, kus ülekandevõrku pole omandiliselt eristatud, pole ka piisavat gaasimüüjate konkurentsi tekkinud ning hinnad sõltuvad suuresti domineerivast gaasimüüjast.

Maagaasi direktiivis toodud alternatiivsed võimalused (võrkudeta süsteemihalduri ja kontserni kuuluva nn sõltumatu ülekandevõrguettevõtja skeemid) ei taga konkurentsi tugevdamist ülekandevõrgu poolt. Juba direktiivi tegemise ajal oli selge, et eelistatum variant on omandiline eristamine, kuid lobi tulemusel suruti direktiivi sisse ka alternatiivsed võimalused.

Kui võrkudeta süsteemihaldur sõltub ülekandevõrgu investeeringute määramisel kontserni investeerimispoliitikast, kellele kuuluvad võrgud, ning kui kontsern tegeleb ülekandevõrgu arendamisel projektidega siis, kui muudest asjadest aega üle jääb, on selge, et vajalikud projektid võivad venima jäädagi. On lihtne pugeda põhjenduste taha: “Me ei ole saanud maaomanikelt heakskiitu ja detailplaneeringut kinnitatud.”

Hinnatõus tuleb vara ümberhindamisest. Selliseid ülekandevõrguprojektide arengu pidurdumise näiteid on tunduvalt rohkem riikides, kus seda omandiliselt pole eristatud. Samas on selliseid asju juriidiliselt tõestada peaaegu võimatu. Kui vaadata Eesti Gaasi senist investeerimispoliitikat, võib näha, et valdav osa investeeringuid on läinud jaotusvõrkudesse ning suhteliselt väike osa on suunatud ülekandevõrgu arendamisse.

Peamise vastuargumendina on Eesti Gaas välja toonud olulise hinnatõusu. Hinnatõusu on hoopis oodata gaasivõrgu varade ümberhindamisest ja selle arvestamisest võrgutariifides, see toimuks lähiaajal sõltumata omandilisest eristamisest. Eelnõus pakutud “präänik” nõuetele vastavale ülekandevõrgu-ettevõtjale teenida kuni 2020. aastani kõrgemat tootlust tekitaks igas investoris huvi osalust müüa. Tundub aga, et peale majanduslike on omanikel ka muud huvid, miks nad ei soovi oma osalust võõrandada.

Tõrkuval Eesti Gaasil peale majanduslike muud huvid?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised