Pangad teenisid 502 eurot inimese kohta

Juhul kui mitte arvestada kasumi hulka 336 miljoni eurost erakorralist tulu, mida Swedbank AS teenis Läti ja Leedu tütarpankade aktsiate müügilt emafirmale ulatus pankade puhastatud kogukasum 327 miljoni euroni ehk 248 euroni inimese kohta.

Eks osaliselt teenivad Eesti kommertspangad kasumit ka välismaalaste või välisosalusega Eestis tegutsevate firmade pealt, kuid tuleb arvestada, et ka osa kohalikke Eesti firmasid on omakorda võtnud laenu välispankadest.

2011. aasta viimases kvartalis teenisid Eesti  kommertspangad kokku puhaskasumit 97 miljonit eurot ehk 3,3 korda enam kui aasta eest.Keskpanga sõnul on pankade kasumlikkust viimase viie kvartali jooksul toetanud laenuallahindluste reservi vähendamine. See on toimunud koos majanduskasvuga kaasnenud laenuportfelli kvaliteedi paranemisega. Laenuallahindlused vähenesid neljandas kvartalis 5,5 miljoni euro võrra ning aasta kokkuvõttes 18,8 miljoni euro võrra.

Pankade puhas intressitulu kahanes neljandas kvartalis ligi 4 miljoni euro võrra, mis oli peamiselt tingitud laenuportfelli jätkuvast vähenemisest. 2011. aasta kokkuvõttes teenisid pangad puhast intressitulu 380 miljonit eurot ehk ligi 21 protsenti enam kui eelmisel aastal. Intressitulu teenimist toetas eelkõige neljanda kvartalini kestnud alusintressimäärade kasv.

2011. aasta detsembris oli ettevõtete laenukäive tänu üksikutele suurtele projektidele eelmise aasta suurim. Kui lühiajaliste laenude käive jäi tavapärasele tasemele, siis pikaajaliste oma küündis üle 250 miljoni euro, mida on tavapärasest kolmandiku võrra rohkem. Suure laenukäibe tulemusel kasvas ettevõtete laenuportfell detsembris eelneva kuuga võrreldes, ulatudes aasta lõpus 7,1 miljardi euroni. Samas vähenes ettevõtete laenu- ja liisinguportfell aastaga 5,9 protsenti.

Eraisikute laenuportfell vähenes detsembris aasta varasemaga võrreldes 2,6 protsenti, kusjuures olemasolevate laenude maht kahanes kogu 2011. aasta jooksul. Erinevalt ettevõtete laenukäibest on eraisikute laenukäive alates septembrist pidevalt vähenenud. See peegeldab muutusi majanduskeskkonnas 2011. aasta neljandas kvartalis.

Euroala võlakriis on avaldanud mõju ettevõtete ja eraisikute laenuintressimääradele, mis on alates septembrist kasvanud. Intressimarginaalid tõusid nii novembris kui ka detsembris, samal ajal kui intressimäärade aluseks olev kuue kuu EURIBOR alanes veidi. Ettevõtete laenude intressimarginaal kasvas detsembris 2,7 protsendini ja eraisikute eluasemelaenude oma 1,8 protsendini.

Detsembris paranes oluliselt laenuportfelli kvaliteet, kui üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes poole protsendipunkti võrra 4,8 protsendile. Viimati oli viivislaenude osakaal nii madal 2009. aasta kevadel. Laenuportfelli kvaliteet paranes peaaegu kõigi sektorite arvestuses. Selle tingis peamiselt lootusetuks hinnatud laenude bilansist välja kandmine, aga ka eelmise aasta kiire majanduskasv.

Ettevõtete ja eraisikute hoiused kasvasid detsembris 7,9 miljardi euroni. Kui varasematel kuudel suurenesid hoiused eelkõige eraisikute arvetel, siis detsembris kasvas eelkõige ettevõtete hoiuste maht. Aastaga on hoiused pankades suurenenud 6,6 protsenti, seejuures eraisikute hoiused 10,6 protsenti ja ettevõtete hoiused 2,2 protsenti.