Ettevõtte disklahvist ei piisa, teeme hiigeltrahvi

Koos tütarfirmadega pistise andmise eest kohtult 800 000eurose karistuse saanud Merko Ehitus ei tohiks kohtuotsuse jõustumisel enam riigihangetel osaleda. Ettevõte on end selle vastu aga kindlustanud eelmisel aastal asutatud tütarfirma Merko Ehitus Eesti ASi kaudu, mille nime alt saab osalemist jätkata.

Merko pole ainus selliselt tegutsev ettevõte, mis näitab selgelt, et riigihangete seadusesse kirjutatud hankel osalemise keeld ei tööta. Äripäev teeb ettepaneku süsteemi täiustada, kaaludes võimalusena disklahvi asemel suure trahvi sisseseadmist. Seaduse järgi ei tohi hankija sõlmida hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, keda on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud.

Seadusesättest on aga võimalik lihtsalt mööda hiilida, luues tütarfirma või sootuks uue ettevõtte. Eelmisel sügisel kirjutasime suurejoonelise maksupettuse eest kohtus süüdi mõistetud OÜst Tarrest Ehitus ja selle endisest juhist Mart Tarumist. Tarrest Ehitus ühes Tarumiga mõisteti süüdi selles, et aastatel 2005–2007 viidi firmast võltsitud arvetega välja suures ulatuses sularaha, mis võimaldas ettevõttel vähendada käibemaksukohustust ning tasumata jäi firmast raha väljaviimisel ka tulumaks. Juba kohtusaaga ajal lõid Tarum ja teised praeguseks juba endised Tarrest Ehituse omanikud Ergo Lang ja Aile Tarum uue firma – OÜ Tarrest LT. Viimane osaleb edukalt riigihangetel edasi.

Näitena saab tuua ka Toomas Lumani suuromanduses oleva börsifirma Nordecon ja selle tütre, peamiselt teedeehitusega tegelenud Nordecon Infra, kelle vastu esitati 2010. aastal kahtlustus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises, kooskõlastatud tegevuse ja altkäemaksu andmise katses. Sama aasta detsembris ettevõte kustutati äriregistrist. Vaid mõni kuu hiljem võitis börsifirma juba Nordeconi nime all koos Ramboll Eestiga ühispakkumise Aruvalla–Kose teelõigu ehitus- ja projekteerimishankel. Ka Toomas Annuse suuromanduses olevale Merkole ei ole olukord uus. Maadevahetuse skandaali puhkedes eraldati Merkost AS Järvevana selliselt, et kõik tema varad ja äritegevused, sealhulgas kinnisvara, vallasvara, õigused ja kohustused, anti üle ASile Merko Ehitus ning ASi Järvevana jäid kriminaalasjast tulenevad kohustused.

Eelnevad näited tõestavad, et karistusel soovitud mõju ei ole. Võib pigem väita, et tegelikult pole vastaval seadusesättel üldse mingit mõju. Seetõttu peab valitsus ja riigikogu kaaluma, kuidas sellist käitumist ka sisuliselt piirata. Pistise või altkäemaksu andmine, nagu ka maksupettused, ei ole nende firmade eraasi. See on kahjulik, sest annab võrreldes teistega konkurentsieelise ja solgib sellega maksumaksja arvel turgu. Piltlikult on tegu dopinguga, mis annab teiste ees eelise. Vormi vahetanud või muutnud dopingus süüdimõistetu võib aga vaatamata keelule samas vallas kartmatult edasi tegutseda.

Samas täielik riigihangetelt diskvalifitseerimine Eestis olukorras, kus avaliku sektori tellimused moodustavad ligi 70% turust, tundub liiga karmina. Sisuliselt tähendaks see Eestis ettevõtte likvideerimist. Äripäevale näib see ebamõistlik. Küll aga pooldame karmi karistust, mis näiteks sarnaselt kartellikaristustega, mis olemuselt samuti turgu solkiv kuritegu, võiks sõltuda teo raskusest, kestusest ning lisaks kasumist või käibest.

Näiteks, kui trahv oleks 5–10 korda suurem, võiks see tekitada piisava surve (nt dividende soovivatelt aktsionäridelt), et ebaausatest võtetest sootuks loobuda.

Ettevõtte disklahvist ei piisa, teeme hiigeltrahvi

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised