Hispaania trügib pildile

“Need, kes seda ei mõista, lollitavad vaid iseennast,” ütles ta, püüdes läbi suruda kolme aastakümne suuremaid eelarvekärpeid. “Risk kaotada ligipääs laenuturule ei ole teoreetiline,  vaid on mõne Euroopa Liidu riigiga juba juhtunud.”

Investorid hakkasid kahtlema riigi võimekuses kanda võlakoormat. Hispaania tööpuudus ületas 23% joone. Riigi eelarve puudujääk ei ole alates 2007. aastast mahtunud Euroopa Liidu nõutava 3% sisse. Kaitstes 27 miljardi eurost eelarvekärbet, mis peaks puudujääki 3,2 protsendipunkti võrra kahandama mulluselt 8,5 protsendilt tõstis Rajoy panuseid öeldes, et Hispaania liitub Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga Euroopa Liidult ja IMFilt abivajajate pundiga, kui kärpeid ei tehta.

Eelarveminister Cristobal Montoro ütles, et Hispaania plaanib sel aastal laenata 186,1 miljardit eurot, mis viiks võlakoorma suhtes SKPsse 2011. aasta 68,5%-lt tänavu 79,8%-le ehk kaugele üle Euroopa Liidu lubatud 60% taseme.

Hispaania eelarvekulutused on hirmsad. Pensioniks, töötu abirahaks ja intressimakseteks on ette nähtud 56,8% 2012. aasta riigieelarvest.

Tootlused tõusmas. Hispaania võlakirjatootlused hakkasid tõusma ja võlakirjade hinnad langema, kui peaminister Rajoy teatas 2. märtsil, et valitsus ei kavatse kinni pidada eelmise valitsuse poolt Euroopa Liiduga kokku lepitud eelarve puudujäägi eesmärkidest. Euroala rahandusministritega lepiti kokku uus 5,3% defitsiidieesmärk.

Kolmapäeval kerkis võlatootlus ebaõnnestunud oksjoni järel. Riigi maksimaaleesmärk oli müüa 3,5 miljardi euro eest uusi võlakirju, kuid ostjad võtsid vaid 2,59 miljardit eurot. Emiteeritud võlakirjade tootlus kerkis, sama tegid ka võlakirjad järelturul.

Mõned Hispaania kohalikud omavalitsused ja linnad on kaotanud ligipääsu kapitaliturgudele, mille leevenduseks lõi valitsus 35 miljardi eurose abimehhanismi. See aitab omavalitsusi, kuid vastu nõutakse kulude kärpeid. Hispaania keskvalitsus ongi hädas olnud autonoomsete piirkondadega, kellel on suur sõltumatus ning riigi käsi jääb nende ohjeldamiseks lühikeseks.

Kreekat lahendati saamatult. Mis juhtub, kui turul kaob usaldus Hispaania vastu? Erinevalt ebaolulisest Kreekast on tegu suure majanduse ja võlakirjaturuga riigiga. Kui vaadata tagasi, kui saamatult lahendati Kreeka kriisi, tekib mul kartus, et võib kaduda tahe või võime Hispaaniat kiiresti ja otsustavalt aidata – mitte nagu Kreekat, kus üks lõplik lahendus järgnes teisele ning kus jätkuvalt hõõguvad söed. Igal kriisil on omapära. Hispaanial võib selleks pidada autonoomsete piirkondade temaatikat. Kui neid ei suudeta veenda kulusid kärpima, võib Hispaania käärima hakata. Kui Hispaania valitsejatel tekib vajadus valida, kas säilitada riigi terviklikkus või jätkata euroalal – kumb muutub olulisemaks? Hispaaniat vapustas pikka aega ETA. Kas Hispaania peaks kehtestama tugevama keskvõimu autonoomiate üle ja riskima pahameelega, et täita euroala nõudmisi?