• OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,12%35 884,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,36
  • OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,12%35 884,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,36
  • 22.06.12, 00:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IMF: Euroopal tuleb rahaliit lõpuni valmis ehitada

Euroopa rahaliidu püsimine on küsimärgi all ning et taastada usaldus süsteemi vastu tervikuna, tuleb euroala riikidel sihikindlamalt ja jõulisemalt edasi liikuda, et rahaliit valmis ehitada, ütles eile eurogrupi kohtumisele järgnenud pressikonverentsil IMFi juht Christine Lagarde.
Summeerides IMFi eile avaldatud analüüsi euroala majanduse olukorrast ja poliitikast, ütles Lagarde, et sisuliselt jagunevad IMFi soovitused euroalale pikaajalisteks ja lühiajalisteks.
Pikemas perspektiivis vajab rahaliit esiteks pangandusliitu, mis sisaldaks ühtset järelevalvet, ühtset raamistikku raskustes pankade saneerimiseks või nende tegevuse lõpetamiseks ning ühtset hoiusegarantiid; teiseks eelarveliitu, mis tähendab sügavamat integratsiooni ja teatud määral riskide jagamist, koos tugevama juhtimise ja demokraatliku järelevalvega; ning kolmandaks struktuurireforme, mis Lõuna-Euroopas tähendaks eelkõige konkurentsivõime tõstmist ning Põhja-Euroopas elavamat teenuste turgu.
Vahetuks kriisitõrjeks tuleb aga Euroopa Keskpangal „lähtuda loominguliselt“ ning rakendada kas erakorralisi või traditsioonilisemaid meetmeid, et tagada kõigis liikmesriikides majanduskasvu toetav rahapoliitika – see võib tähendada intressimäära kärbet, võlakirjade tugiostuprogrammi taaskäivitamist vms. Samuti peab jätkuma riigi rahanduse saneerimine – turu surve all riikides kiiremini, teistes aeglasemalt. Ning fookus peab olema eelkõige struktuursetel sihtidel, mitte nominaalsetel, rõhutas Lagarde.
Kolmandaks tuleb rekapitaliseerida pangad ning siin on oluline, et selleks kasutatakse euroala abifondide EFSFi/ESMi vahendeid otse, ilma riigi vahenduseta. Kui vahendid anda pankadele riigi kaudu, siis riigi võlaprobleemid kasvavad sellest veelgi. Väga oluline on see negatiivne side pankade ja riikide vahel katkestada, rõhutas Lagarde, kes osales eile euroala rahandusministrite kohtumisel.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et ka komisjon toetab IMFi seisukohti eriti selles osas, mis puudutab vajadust läbi lõigata side pankade ja valitsuste vahel, kus probleemid vastastikku võimenduvad. Oma ettepanekud pangandusliidu loomisest esitas komisjon nädalapäevad tagasi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele