Valdkondlikult esitati finantseeringu saamiseks enim taotlusi elektroonika ning IT prototüüpide loomiseks, järgnesid roheliste tehnoloogiate ja loomevaldkonna leiutajad.

Tallinna Teaduspargi Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa nimetas oluliseks taotluste põhjalikku läbimõeldust. "Prototüübi ehitamist saab võrrelda kodu ehitamisega – paberil võib planeering laitmatu olla, kuid ehituse käigus leidub alati midagi sellist, mida oleks võinud paremini teha. Laekunud taotluste põhjal saab öelda, et planeeringute kallal on kõvasti vaeva nähtud," lisas ta.

Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kitti sõnul viitab taotlejate suur hulk sellele, et alustavatel ettevõtjatel ja leiutajatel on probleem esmase valmistoote rahastamisel. "Seda näitasid ka Swedbanki läbi viidud uuringud – uute nutikate ideede elluviimisel on suureks pudelikaelaks just prototüübi valmistamine. Peale tootenäidise valmimist saadakse oma ideele kinnitust ning ollakse valmis kaasama suuremaid finantseeringuid ettevõtlusega alustamiseks," rääkis ta.

15. septembril lõppenud taotlusvooru tulemusi hakkavad hindama eksperdid Priit Alamäe (Nortal), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool).

Taotluse esitanud ideede hindamisel ja parimate selgitamisel lähtutakse prototüübi ärilisest potentsiaalist, uudsusest ja teostavast meeskonnast. Piiranguid ei ole seatud taotletavale rahasummale. Positiivse otsuse korral finantseeritakse prototüübi valmistamine idee autori plaani kohaselt.

Ekspertkogu vaatab taotlusi läbi neli korda aastas, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 15. detsember. Prototron rahastu eesmärgiks on anda innovatiivsetele ideele reaalne kuju. Rahastu asutasid Swedbank, teaduspark Tehnopol ja tehnikaülikool. Kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses.