Inspektsioon analüüsib arstide palgauuringu seaduslikkust

Äripäev tõstatas üleeile andmekaitse inspektsioonis küsimuse, kas arstide sissetulekute analüüsi tarbeks toimunud andmete töötlemine oli seaduslik. Eile enne Äripäeva trükkiminekut ei olnud inspektsioon veel jõudnud otsusele, kas on põhjust algatada juhtunu suhtes uurimine või mitte.

“Meie otsime siin ka õiguslikku alust. Praegu käib uurimine ja ma kardan, et täna ei saa sellele vastust. See ei ole päris niimoodi, et jah nad rikkuvad seadust või ei riku seadust,” lausus andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Stiina Liivrand. Ta lisas, et inspektsioon saab oma seisukoha kujundada pärast seda, kui saavad täpsema informatsiooni, miks on andmed tellitud. Siis lubas inspektsioon ka anda toimunu kohta täpsema kommentaari.

Inspektsiooni huvi teema vastu on tekkinud sellest, et meditsiinitöötajate andmed uuringu jaoks sai maksuamet terviseametilt, kes saatis neile krüpteeritud failidena meditsiinitöötajate nimekirjad koos isikukoodidega.

Maksuameti kinnitusel said nemad peaministri Andrus Ansipi meeskonna tellitud analüüsi koostamiseks terviseametilt viis faili, milles olid arstide, hambaarstide, perearstide, ämmaemandate ja õdede krüpteeritud isikukoodid. Nendele andmetele tuginedes koostati ka tulude ülevaade. “Kui on küsimusi selle kohta, et kuidas täpselt terviseamet need nimekirjad koostas, siis seda tuleks nende käest uurida,” ütles maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Ivi Papstel.

Teadmised on valgus. Eilsel valitsuse pressikonverentsil küsis Äripäev ka peaminister Andrus Ansipilt, miks telliti arstide sissetulekute uuring just nüüd ja miks otsustati võtta arvesse ka välismaalt teenitud või ettevõtlusest teenitud tulu.

“Seda on väga palju tehtud. Kas te tõesti arvate, et peaminister või valitsus langetab otsuseid lähtudes kõhutundest? Me kõik tahame teadmistepõhist ühiskonda, majandust. Teadmiste omamine otsuste langetamisel on minu arvates vajalik ja möödapäästmatu. Sellepärast me selle uuringu tellisimegi,” selgitas Ansip.

Ta lisas, et välismaal teenitud tulu ja isikukoodide kasutamine on täiesti tavaline käitumine. “Tahtmine uuring tellida tuli sellest, et arstide liidu esindaja väitis teleekraanil kogu Eesti rahvale, et tegelik arstide keskmine palk on 1200 eurot kuus. See tundus nii uskumatuna, et loomulikult tekkisid kõhklused ja kahtlused,” põhjendas Ansip.

Tekkinud kahtluste kontrollimiseks otsustaski peaministri büroo tellida maksuametilt vastava analüüsi. “Neil oli lihtne seda uuringut koostada, sest arstide registris on olemas kõikide arstide koodid,” selgitas Ansip.

Maksuametis tööuputus. Äripäev küsis üleeile maksuametilt, kas oleks võimalik arstidega sarnane sissetulekute analüüs teha ka riigikogu liikmete kohta. Maksuameti pressiesindaja sõnul upuvad ameti töötajad praegu töösse ja seetõttu ei osanud ta vastata, kas sellise analüüsi tegemine oleks võimalik või mitte.

Rahandusminister Jürgen Ligi oli aga imestunud, kui Äripäev küsis, miks ei tehtud samasugust uuringut õpetajate streigi ajal õpetajate palkade kohta ja miks ei tehta taolist uuringut näiteks riigikogu liikmete sissetulekute kohta, kelle palk järgmisel aastal kerkib ning kelle palkade üle on samuti toimunud põhjalikke debatte.

“Kui meil on töötüli, kus üks huvigrupp esitab selgelt valesid numbreid, siis valitsus peab vastama tegelike numbritega,” rõhutas Ligi. Ta lisas, et ei näe arstide sissetulekute uuringu tegemises mingit probleemi. “Kui meie andmekaitseseadus peaks midagi vaidlustama, ei välista ma, et kuskil on midagi sellist, siis tuleb see seadus ümber teha, mis on avalike huvidega vastuolus. Aga ma arvan, et siin ei saa olla seadusega konflikti,” viitas ta isikuandmete kaitse seadusele.

Ligi: avalikkust ei või eksitada. Küsimusele, et miks avalikkusel pole siis võimalik saada sarnast ülevaadet riigikogu liikmete sissetulekutest, vastas Ligi, et arstide puhul on nad üldistanud tööalased tulud.

“Me ei saa väita, et arstide sissetulek pärineb naftatööstusest. Riigikogu liikmete puhul on teada, mis on põhipalgad ehk põhitegevuse tulud, kui me tooksime siia naftatööstuse tulud või alkoholitööstuse tulud, siis me saaks täiesti vale pildi. Need on erinevad asjad. See avalikkuse eksitav informatsioon, kui me näiteks aktsiatulud liidaksime ühte kotti,” lausus Ligi.

Ta ei nõustunud väitega, et ka see on avalikkuse eksitav informatsioon, kui arstide palganõudmise puhul räägitakse arstide välismaal teenitud tulust. Samas sisaldas aga arstide sissetulekute analüüs ka nende kogutulu, mis oli maksudeklaratsioonis deklareeritud.

Ansip oli nõus sellega, et kui maksumaksja raha eest kogutakse informatsiooni, siis võiks selle info põhjal tehtud analüüsid ja uuringud olla avalikkusele maksimaalselt kättesaadavad. “Arenguruumi meil on,” märkis peaminister.