Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inspektsioon analüüsib arstide palgauuringu seaduslikkust

    Peaministri büroo poolt maksu- ja tolliametilt tellitud arstide sissetulekute analüüsi vastu hakkas tundma huvi ka andmekaitse inspektsioon.

    Äripäev tõstatas üleeile andmekaitse inspektsioonis küsimuse, kas arstide sissetulekute analüüsi tarbeks toimunud andmete töötlemine oli seaduslik. Eile enne Äripäeva trükkiminekut ei olnud inspektsioon veel jõudnud otsusele, kas on põhjust algatada juhtunu suhtes uurimine või mitte.
    “Meie otsime siin ka õiguslikku alust. Praegu käib uurimine ja ma kardan, et täna ei saa sellele vastust. See ei ole päris niimoodi, et jah nad rikkuvad seadust või ei riku seadust,” lausus andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Stiina Liivrand. Ta lisas, et inspektsioon saab oma seisukoha kujundada pärast seda, kui saavad täpsema informatsiooni, miks on andmed tellitud. Siis lubas inspektsioon ka anda toimunu kohta täpsema kommentaari.
    Inspektsiooni huvi teema vastu on tekkinud sellest, et meditsiinitöötajate andmed uuringu jaoks sai maksuamet terviseametilt, kes saatis neile krüpteeritud failidena meditsiinitöötajate nimekirjad koos isikukoodidega.
    Maksuameti kinnitusel said nemad peaministri Andrus Ansipi meeskonna tellitud analüüsi koostamiseks terviseametilt viis faili, milles olid arstide, hambaarstide, perearstide, ämmaemandate ja õdede krüpteeritud isikukoodid. Nendele andmetele tuginedes koostati ka tulude ülevaade. “Kui on küsimusi selle kohta, et kuidas täpselt terviseamet need nimekirjad koostas, siis seda tuleks nende käest uurida,” ütles maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Ivi Papstel.
    Teadmised on valgus. Eilsel valitsuse pressikonverentsil küsis Äripäev ka peaminister Andrus Ansipilt, miks telliti arstide sissetulekute uuring just nüüd ja miks otsustati võtta arvesse ka välismaalt teenitud või ettevõtlusest teenitud tulu.
    “Seda on väga palju tehtud. Kas te tõesti arvate, et peaminister või valitsus langetab otsuseid lähtudes kõhutundest? Me kõik tahame teadmistepõhist ühiskonda, majandust. Teadmiste omamine otsuste langetamisel on minu arvates vajalik ja möödapäästmatu. Sellepärast me selle uuringu tellisimegi,” selgitas Ansip.
    Ta lisas, et välismaal teenitud tulu ja isikukoodide kasutamine on täiesti tavaline käitumine. “Tahtmine uuring tellida tuli sellest, et arstide liidu esindaja väitis teleekraanil kogu Eesti rahvale, et tegelik arstide keskmine palk on 1200 eurot kuus. See tundus nii uskumatuna, et loomulikult tekkisid kõhklused ja kahtlused,” põhjendas Ansip.
    Tekkinud kahtluste kontrollimiseks otsustaski peaministri büroo tellida maksuametilt vastava analüüsi. “Neil oli lihtne seda uuringut koostada, sest arstide registris on olemas kõikide arstide koodid,” selgitas Ansip.
    Maksuametis tööuputus. Äripäev küsis üleeile maksuametilt, kas oleks võimalik arstidega sarnane sissetulekute analüüs teha ka riigikogu liikmete kohta. Maksuameti pressiesindaja sõnul upuvad ameti töötajad praegu töösse ja seetõttu ei osanud ta vastata, kas sellise analüüsi tegemine oleks võimalik või mitte.
    Rahandusminister Jürgen Ligi oli aga imestunud, kui Äripäev küsis, miks ei tehtud samasugust uuringut õpetajate streigi ajal õpetajate palkade kohta ja miks ei tehta taolist uuringut näiteks riigikogu liikmete sissetulekute kohta, kelle palk järgmisel aastal kerkib ning kelle palkade üle on samuti toimunud põhjalikke debatte.
    “Kui meil on töötüli, kus üks huvigrupp esitab selgelt valesid numbreid, siis valitsus peab vastama tegelike numbritega,” rõhutas Ligi. Ta lisas, et ei näe arstide sissetulekute uuringu tegemises mingit probleemi. “Kui meie andmekaitseseadus peaks midagi vaidlustama, ei välista ma, et kuskil on midagi sellist, siis tuleb see seadus ümber teha, mis on avalike huvidega vastuolus. Aga ma arvan, et siin ei saa olla seadusega konflikti,” viitas ta isikuandmete kaitse seadusele.
    Ligi: avalikkust ei või eksitada. Küsimusele, et miks avalikkusel pole siis võimalik saada sarnast ülevaadet riigikogu liikmete sissetulekutest, vastas Ligi, et arstide puhul on nad üldistanud tööalased tulud.
    “Me ei saa väita, et arstide sissetulek pärineb naftatööstusest. Riigikogu liikmete puhul on teada, mis on põhipalgad ehk põhitegevuse tulud, kui me tooksime siia naftatööstuse tulud või alkoholitööstuse tulud, siis me saaks täiesti vale pildi. Need on erinevad asjad. See avalikkuse eksitav informatsioon, kui me näiteks aktsiatulud liidaksime ühte kotti,” lausus Ligi.
    Ta ei nõustunud väitega, et ka see on avalikkuse eksitav informatsioon, kui arstide palganõudmise puhul räägitakse arstide välismaal teenitud tulust. Samas sisaldas aga arstide sissetulekute analüüs ka nende kogutulu, mis oli maksudeklaratsioonis deklareeritud.
    Ansip oli nõus sellega, et kui maksumaksja raha eest kogutakse informatsiooni, siis võiks selle info põhjal tehtud analüüsid ja uuringud olla avalikkusele maksimaalselt kättesaadavad. “Arenguruumi meil on,” märkis peaminister.
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Enefit Green kasvatas mais elektritootmist kolmandiku võrra
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.