Inspektsioon analüüsib arstide palgauuringu seaduslikkust

Maksuameti kinnitusel said nemad peaministri Andrus Ansipi meeskonna tellitud analüüsi koostamiseks terviseametilt viis faili, milles olid arstide, hambaarstide, perearstide, ämmaemandate ja õdede krüpteeritud isikukoodid. Nendele andmetele tuginedes koostati ka tulude ülevaade. “Kui on küsimusi selle kohta, et kuidas täpselt terviseamet need nimekirjad koostas, siis seda tuleks nende käest uurida,” ütles maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Ivi Papstel.

Teadmised on valgus. Eilsel valitsuse pressikonverentsil küsis Äripäev ka peaminister Andrus Ansipilt, miks telliti arstide sissetulekute uuring just nüüd ja miks otsustati võtta arvesse ka välismaalt teenitud või ettevõtlusest teenitud tulu.

“Seda on väga palju tehtud. Kas te tõesti arvate, et peaminister või valitsus langetab otsuseid lähtudes kõhutundest? Me kõik tahame teadmistepõhist ühiskonda, majandust. Teadmiste omamine otsuste langetamisel on minu arvates vajalik ja möödapäästmatu. Sellepärast me selle uuringu tellisimegi,” selgitas Ansip.

Ta lisas, et välismaal teenitud tulu ja isikukoodide kasutamine on täiesti tavaline käitumine. “Tahtmine uuring tellida tuli sellest, et arstide liidu esindaja väitis teleekraanil kogu Eesti rahvale, et tegelik arstide keskmine palk on 1200 eurot kuus. See tundus nii uskumatuna, et loomulikult tekkisid kõhklused ja kahtlused,” põhjendas Ansip.

Tekkinud kahtluste kontrollimiseks otsustaski peaministri büroo tellida maksuametilt vastava analüüsi. “Neil oli lihtne seda uuringut koostada, sest arstide registris on olemas kõikide arstide koodid,” selgitas Ansip.

Maksuametis tööuputus. Äripäev küsis üleeile maksuametilt, kas oleks võimalik arstidega sarnane sissetulekute analüüs teha ka riigikogu liikmete kohta. Maksuameti pressiesindaja sõnul upuvad ameti töötajad praegu töösse ja seetõttu ei osanud ta vastata, kas sellise analüüsi tegemine oleks võimalik või mitte.

Rahandusminister Jürgen Ligi oli aga imestunud, kui Äripäev küsis, miks ei tehtud samasugust uuringut õpetajate streigi ajal õpetajate palkade kohta ja miks ei tehta taolist uuringut näiteks riigikogu liikmete sissetulekute kohta, kelle palk järgmisel aastal kerkib ning kelle palkade üle on samuti toimunud põhjalikke debatte.

“Kui meil on töötüli, kus üks huvigrupp esitab selgelt valesid numbreid, siis valitsus peab vastama tegelike numbritega,” rõhutas Ligi. Ta lisas, et ei näe arstide sissetulekute uuringu tegemises mingit probleemi. “Kui meie andmekaitseseadus peaks midagi vaidlustama, ei välista ma, et kuskil on midagi sellist, siis tuleb see seadus ümber teha, mis on avalike huvidega vastuolus. Aga ma arvan, et siin ei saa olla seadusega konflikti,” viitas ta isikuandmete kaitse seadusele.