• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,08%6 202,98
  • DOW 30−0,28%44 371,53
  • Nasdaq 0,47%20 297,29
  • FTSE 100−0,32%8 757,29
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,08%6 202,98
  • DOW 30−0,28%44 371,53
  • Nasdaq 0,47%20 297,29
  • FTSE 100−0,32%8 757,29
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • 07.10.12, 15:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lepik: Prantsusmaa on Euroopa suurim murelaps

Euroopa kõige nõrgem koht ja tõsiseim probleem on Prantsusmaa, sest kui ta ennast ise ei päästa, ei suuda seda teha ka keegi teine, rääkis Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik investeerimismessil Rahakompass 2012.
Lepik tõdes, et Saksamaa ja Prantsusmaa kui Euroopa suurimad riigid peaksid käima kriisi lõpetamiseks ühte jalga ja nende ühistegevus on seni eurotsooni pinnal hoidnud. Hetkel on kahe suurriigi peamiseks vastuoluks suhtumine rahatrükki ja inflatsiooni: presidendivalimiste järel on Prantsusmaa läinud Lõuna-Euroopa poolele ning pooldab raha trükkimist. Saksamaa seevastu kardab rahatrükki, märkis Lepik.
Ühtlasi oli Lepik mures üldise inflatsiooni pärast: „Rahatrükk tänases mahus on üle igasuguste piiride ja see toob meile kõrged arved tulevikus, see on minu mure.” Ta lisas, et Euroopa keskpank on suurendanud bilansimahtu 1 triljonist 3 triljonini ja see põhjustab paratamatult inflatsiooni.
Prantsusmaa hakkaks end parandama juhul, kui selleks tekiks turu surve. „Täna mina ei näe, et Prantsusmaa suudaks ise end kontrolli all hoida,” lausus Lepik. Probleeme saaks tema sõnul  lahendada, kui riigid käituksid mõistlikult ja Prantsusmaa teeks vajalikud reformid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lepiku sõnul peaks Prantsusmaa tööturg muutuma aktiivsemaks, pensionid väiksemaks maksukoormus väiksemaks, riigieelarve peaks liikuma tasakaalu suunas. „Selliseid vastikuid otsuseid ei tee ükski poliitik, kui just nende valmistsükkel ei ole 15 aastat,” arvas Lepik.
Lepik märkis, et kuigi Kreeka ja Hispaania reformid ei toimu loodetud tempos, on neis riikides olud paranemas. Ent Prantsusmaa pole midagi teinud, et laenukoormust ja üle jõu elamist vähendada.
Mis saab edasi eurotsoonist? „Nüüd on Prantsusmaa ja Saksamaa juba nii lahus, et lagunemise risk on kerkinud,” lausus Lepik. „Lagunemise tõenäosus ei ole 50 protsenti, aga see ei ole enam ka kolm ega viis protsenti,” lisas ta.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele