• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 11.10.12, 15:00

Kas oled rikkam kui keskmine täiskasvanu?

Šveitsi suurpank Credit Suisse hindas tänavu aasta keskpaiga seisuga maailma kodumajapidamiste kogurikkuseks 223 triljonit dollarit ehk 173 miljardit eurot.
See teeb keskmiseks rikkuseks iga täiskasvanu kohta 49 000 dollarit ehk 38 000 eurot. Pank prognoosib, et tagasihoidliku ja stabiilse majanduskasvu korral kasvab 2017. aastaks maailma kodumajapidamiste rikkus 330 triljoni dollarini. Miljonäride arv peaks selle ajaga kasvama 18 miljoni võrra, 46 miljonile. Hiina peaks mööduma Jaapanist ja tõusma maailmas rikkuselt teisele kohale USA järele. Ühendriikides peaks olema 2017. aastal rikkust 89 triljonit dollarit.
Arenenud riikides ehk OECD maades on panga hinnangul 30-50 protsenti rikkusest päritud.
Aktsiahindade languse tõttu vähenes aastaga maailmas rikkus 5,2 protsenti, 223 triljonile dollarile. Kogu maailma 12,3 triljoni dollarilisest kogukaotuses oli Euroopa panus 10,9 triljonit dollarit.
Rikastes maades on täiskasvanu kohta rikkust 100 000 dollarit ja neid leiab Põhja-Ameerikas, Lääne-Euroopas ja Aasias. Maailma rikkaim elanikkond on Šveitsis, kus esimesena maailmas oli 2011. aastal rikkust täiskasvanu kohta 500 000 dollarit. Valuutakursimuutused vähendasid aastaga rikkust 540 000 dollarilt 470 000 dollarile.
Järgnevad Austraalia (350 000 dollarit) ja Norra (330 000 dollarit). Jaapan oli neljandal kohal 270 000 dollariga ja USA seitsmes 260 000 dollariga. Mediaanrikkus oli USAs vaid 55 000 dollarit.
Teise gruppi, kus on keskmine rikkus 25 000 kuni 100 000 dollarit, kuulub ka Eesti. Eestit peetakse keskmise sissetulekuklassi ülemise osa riigiks, kus rikkust inimese kohta oli 21 669 dollarit ja rikkust täiskasvanu kohta 27 440 dollarit. Aastaga 2000 võrreldes on Eestis kasvanud täiskasvanute rikkus 2,7 korda. Soomes on rikkust täiskasvanu kohta 145 693 dollarit ja see on kasvanud võrreldes 2000. aastaga 86 protsenti. Soome SKP täiskasvanu kohta oli 48 414 dollarit võrreldes Eesti 16 610 dollariga.
Kui Eestis on keskmiselt täiskasvanu kohta rikkust 27 440 dollarit, on mediaanrikkus vaid 13 801 dollarit. Alla 10 000 dollari on Eestis täiskasvanutest 45 protsendil rahvastikust, 10 000 – 100 000 dollarit 50 protsendil, 100 000 kuni miljoni dollarini 4,9 protsenti, ja üle miljoni dollari 0,0 protsendil rahvastikust.
Eesti kogurikkust pole Credit Suisse välja toonud, märkides vaid, et see jääb alla triljoni dollari piiri. Finantsvarasid on Eestis täiskasvanu kohta 19 112 dollarit ja mitte-finantsvarasid 18 441 dollarit ning võlga 10 113 dollarit. Eesti osa maailma rikkuses on 0,01 protsenti.
Üleilmse täiskasvanute rikkuse püramiidi alusemisel astmel on 3,2 miljardit inimest, kellel on varasid vähem kui 10 000 dollarit. Järgmisel miljardil ehk 23 protsendil täiskasvanutest on 10 000 kuni 100 000 dollarit. Kokku on neil kahel segmendil ehk 4,2 miljardil inimesel 39 triljonit dollarit varasid.
Ülejäänud 373 miljonil täiskasvanud ehk kaheksal protsendilt kõigist täiskasvanutest on varasid enam kui 100 000 dollari eest. Nende seas on 25 miljonit dollarimiljonäri, kellel kokku kuulub 40 protsenti maailma varadest. Selles grupis on hinnanguliselt 84 500 eraisikut, kellel on rikkust enam kui 50 miljoni dollari väärtuses ja 29 000, kellel on rohkem kui 100 miljonit dollarit. 2700 inimesel on rikkust enam kui 500 miljoni dollari eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele