Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merko ja Nordecon saamas jalgu alla

    Eile õhtul avaldasid enda kolmanda kvartali majandustulemused kaks ainsat Tallinna börsi ehitusettevõtet Nordecon ja Merko Ehitus, kes mõlemad näitasid mitme aasta suurimat kasumit. Samas on endiselt mitmeid muresid, mis ei lase ehitajatel rõõmust hõisata.

    "Majandustulemused vastasid meie ootustele ning sellises tegutsemiskeskkonnas oleme nendega rahul," ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. Firma juhtkond võib rahul olla, sest firma aktsia sai börsil endale taas kasumi-hinna suhte (P/E). Seda suhet saab leida vaid siis, kui firma on viimase nelja kvartali kokkuvõttes kasumis, mida Nordecon pole ammu enam olnud.
    "Käibekasvu taga on kontserni edukas pakkumistegevus eelmisel ja sel aastal. Mitme suurobjekti nagu Aruvalla-Kose teelõigu ja Tartu ümbersõidu ehitus annab kontsernile mõneks ajaks intensiivsemalt tegevust. Tõenäoliselt jätkub sarnane kasv eelmise aastaga võrreldes ka viimases kvartalis, kuid edaspidi näeme kasvutempo aeglustumist," hoiatas Vink.
    Toomas Lumani kontrolli all olev ehitusfirma teenis kolmandas kvartalis 54,13 miljonit eurot müügitulu, mida on 10,8% rohkem võrreldes mullu sama perioodiga. Nordeconi koondkasum küündis 2,17 miljoni euroni, pärast mullust 0,55 miljoni euro suurust kahjumit. Tegu on firma parima kvartaliga viimase kolme aastaga jooksul.
    Firma käive ületas LHV prognoositud 52,5 miljonit eurot ning ka kasum oli LHV 1,9 miljoni eurosest prognoosist parem. Swedbank ootas käibeks 55,1 miljonit eurot ning prognoosis kasumiks 2,88 miljonit eurot.
    Nordeconi sõnul oli põhitegevuse kasumlikkuse taastamisel määrav tähtsus ehitusturu langusperioodist 2010. aastal alustatud kontserniüleste kokkuhoiumeetmete rakendamisel, kontserni restruktureerimisel ning sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmisel.
    Lumani firma pearivaal Merko Ehitus presenteeris samas magus-hapu tulemuse. Firma käive kukkus aastataguse perioodiga võrreldes  9,5%, 70,87 miljoni euroni. Brutokasumina teeniti 5,61 miljonit eurot, mida on kaks korda rohkem eelmise aastaga võrreldes. Merko puhaskasum kasvas aastataguselt 0,26 miljonilt 2,62 miljoni euroni.
    Selgelt oli suurimaks pettumuseks firma käive. Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi meeskond ootas käibe kasvu 20% võrra, 93,7 miljoni euroni. LHV ootas samas käibe langust kõigest 0,3% jagu, 78,1 miljoni euroni.
    Samuti valmistas Swedbankile suure pettumuse Merko kasum. Kui pank ootas viimati enne masu näidatud kasumlikkust ehk 6,4 miljonit eurot, siis tegelik number tuli kõigest 2,6 miljonit. LHV prognoosis samas 2,4 miljonit eurot kasumiks, mille ületamisega Merko hätta ei jäänud. Kõigele vaatamata oli Merko jaoks tegu kõige kasumlikuma kvartaliga viimase kolme aasta jooksul.
    Kuigi mõlema firma jaoks on tegu kolme aasta kõige kasumlikuma kvartaliga, siis kumbki rõõmust hõisata ei saa. Konkurents on karm, käib äge võitlus ning Euroopa Liidu uus eelarveperiood jätab palju küsimärke õhku tuleviku osas.
    "Hoolimata kasumlikkuse paranemisest ei ole olukord ehitusturul tervikuna kiita," sõnas Vink. "Tee- ja trassiehituses hakkab järgmisest aastast turulolijaid kimbutama mahtude vähenemine. EL-i käesolev eelarveperiood lõpeb 2013. aastal ning praegu pole järgmise eelarveperioodi toetuste mahud ehitussektorile teada. Teedeehituses on riik panustamas pigem üksikutele suurprojektidele. Hoonete valdkonnas on jätkuvalt ebanormaalne konkurentsiolukord, kus väiksema ja keskmise suurusega avalikel hangetel osaleb sageli üle 15 pakkuja."
    Jaano Vingi sõnul on mõnevõrra paranenud majanduskeskkond toonud kaasa küll eratellijate investeeringute suurenemise, kuid võrreldes avaliku sektori tellimustega on nende vähesus turuosalistele murettekitav.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Kristi Malmberg
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Intressimäärade alandamise konarlik rada muutus õige veidi tasasemaks
Ootuspäraselt otsustas kolmapäeval USA Föderaalreserv, et jätab oma baasintressimäära muutmata 5,25-5,5 protsendi juures. Siiski väike muutus on: Fedi liikmed ennustavad vähemalt, et sel aastal kärbe tuleb.
Ootuspäraselt otsustas kolmapäeval USA Föderaalreserv, et jätab oma baasintressimäära muutmata 5,25-5,5 protsendi juures. Siiski väike muutus on: Fedi liikmed ennustavad vähemalt, et sel aastal kärbe tuleb.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.