• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merko ja Nordecon saamas jalgu alla

    Eile õhtul avaldasid enda kolmanda kvartali majandustulemused kaks ainsat Tallinna börsi ehitusettevõtet Nordecon ja Merko Ehitus, kes mõlemad näitasid mitme aasta suurimat kasumit. Samas on endiselt mitmeid muresid, mis ei lase ehitajatel rõõmust hõisata.

    "Majandustulemused vastasid meie ootustele ning sellises tegutsemiskeskkonnas oleme nendega rahul," ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. Firma juhtkond võib rahul olla, sest firma aktsia sai börsil endale taas kasumi-hinna suhte (P/E). Seda suhet saab leida vaid siis, kui firma on viimase nelja kvartali kokkuvõttes kasumis, mida Nordecon pole ammu enam olnud.
    "Käibekasvu taga on kontserni edukas pakkumistegevus eelmisel ja sel aastal. Mitme suurobjekti nagu Aruvalla-Kose teelõigu ja Tartu ümbersõidu ehitus annab kontsernile mõneks ajaks intensiivsemalt tegevust. Tõenäoliselt jätkub sarnane kasv eelmise aastaga võrreldes ka viimases kvartalis, kuid edaspidi näeme kasvutempo aeglustumist," hoiatas Vink.
    Toomas Lumani kontrolli all olev ehitusfirma teenis kolmandas kvartalis 54,13 miljonit eurot müügitulu, mida on 10,8% rohkem võrreldes mullu sama perioodiga. Nordeconi koondkasum küündis 2,17 miljoni euroni, pärast mullust 0,55 miljoni euro suurust kahjumit. Tegu on firma parima kvartaliga viimase kolme aastaga jooksul.
    Firma käive ületas LHV prognoositud 52,5 miljonit eurot ning ka kasum oli LHV 1,9 miljoni eurosest prognoosist parem. Swedbank ootas käibeks 55,1 miljonit eurot ning prognoosis kasumiks 2,88 miljonit eurot.
    Nordeconi sõnul oli põhitegevuse kasumlikkuse taastamisel määrav tähtsus ehitusturu langusperioodist 2010. aastal alustatud kontserniüleste kokkuhoiumeetmete rakendamisel, kontserni restruktureerimisel ning sisemiste tööprotsesside ja -jaotuse tõhusamaks muutmisel.
    Lumani firma pearivaal Merko Ehitus presenteeris samas magus-hapu tulemuse. Firma käive kukkus aastataguse perioodiga võrreldes  9,5%, 70,87 miljoni euroni. Brutokasumina teeniti 5,61 miljonit eurot, mida on kaks korda rohkem eelmise aastaga võrreldes. Merko puhaskasum kasvas aastataguselt 0,26 miljonilt 2,62 miljoni euroni.
    Selgelt oli suurimaks pettumuseks firma käive. Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi meeskond ootas käibe kasvu 20% võrra, 93,7 miljoni euroni. LHV ootas samas käibe langust kõigest 0,3% jagu, 78,1 miljoni euroni.
    Samuti valmistas Swedbankile suure pettumuse Merko kasum. Kui pank ootas viimati enne masu näidatud kasumlikkust ehk 6,4 miljonit eurot, siis tegelik number tuli kõigest 2,6 miljonit. LHV prognoosis samas 2,4 miljonit eurot kasumiks, mille ületamisega Merko hätta ei jäänud. Kõigele vaatamata oli Merko jaoks tegu kõige kasumlikuma kvartaliga viimase kolme aasta jooksul.
    Kuigi mõlema firma jaoks on tegu kolme aasta kõige kasumlikuma kvartaliga, siis kumbki rõõmust hõisata ei saa. Konkurents on karm, käib äge võitlus ning Euroopa Liidu uus eelarveperiood jätab palju küsimärke õhku tuleviku osas.
    "Hoolimata kasumlikkuse paranemisest ei ole olukord ehitusturul tervikuna kiita," sõnas Vink. "Tee- ja trassiehituses hakkab järgmisest aastast turulolijaid kimbutama mahtude vähenemine. EL-i käesolev eelarveperiood lõpeb 2013. aastal ning praegu pole järgmise eelarveperioodi toetuste mahud ehitussektorile teada. Teedeehituses on riik panustamas pigem üksikutele suurprojektidele. Hoonete valdkonnas on jätkuvalt ebanormaalne konkurentsiolukord, kus väiksema ja keskmise suurusega avalikel hangetel osaleb sageli üle 15 pakkuja."
    Jaano Vingi sõnul on mõnevõrra paranenud majanduskeskkond toonud kaasa küll eratellijate investeeringute suurenemise, kuid võrreldes avaliku sektori tellimustega on nende vähesus turuosalistele murettekitav.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Kristi Malmberg
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.