Miljardid sulavad hoiustes

Rekordilised hoiused. Vaatamata sellele, et hoiuste reaaltootlused on negatiivsed, on residentide hoiuste maht 9,8 miljardit eurot, mis on kõigi aegade rekord. Arenevatel turgudel, kaasa arvatud Balti riikides, on suurem osa klientide rahast hoiustesse paigutatud. Selle põhjuseks on peamiselt vähene kogemus teiste finantsinstrumentide kasutamisel.Lääne keskpankade aastane inflatsioonieesmärk on 2% ringis, kuid 20. sajandil on selle saavutanud vaid Šveits, kelle aastane inflatsioonimäär on 2,3%. Ülemaailmne keskmine inflatsioon on olnud 4,5%; Eesti viimase 15 aasta inflatsioon aga 5% kandis. Vaid nelja aasta eest olid inflatsiooninäitajad lausa üle 10%. Inflatsioonirisk võib olla taas tõusmas, kuna keskpangad on majandusse viimastel majandusraskuste aastatel likviidsussüste teinud.Kui inflatsioon jätkuvalt kerkib ning intressimäärad püsivad madalal tasemel, siis muutub hoiustajate olukord üha täbaramaks.Hoiustajad peaksid esimese võimalusena kaaluma intressipõhiseid instrumente, kuna aktsiate ja toorainete riskiprofiil võib paljude jaoks liialt kõrgeks osutuda. Finantsturgudel on ka lahendusi, mida peetakse isegi hoiustest turvalisemaks – nimelt valitsuste võlakirjad.Kuid arenenud valitsuste võlakirjade tootlustasemed on praegu siiski väga madalad. Valitsuste võlakirjade atraktiivsust vähendab ka tõsiasi, et enamik valitsuste eelarved on defitsiidis, mis tähendab võlakoorma suurenemist.

Investeerimisvõimalused. Ettevõtete võlakirjaturud on seevastu atraktiivsed. Pärast 2008. aasta majanduskriisi on enamik ettevõtteid suure osa laenudest tagasi maksnud, rahavood on positiivsed ning neil on suhteliselt suured puhvrid. Ehkki üldised intressitasemed on rekordmadalad, võib ettevõtete võlakirjade osas leida huvipakkuvaid võimalusi.Kõige lihtsam viis ettevõtete võlakirjadesse investeerida on fondide või investeerimisportfellide kaudu. Võlakirjaturgudega rohkem kursis olevad investorid, kellel on piisavalt kapitali, võivad võlakirju osta otse järelturgudelt.