Presidendi ümarlaud: jaanipäevaks uued seadused

Ümarlauale olid palutud vabakonna esindajad, ka Harta 12 algatajad ja liikumise “Aitab valelikust poliitikast!” esindaja, parlamendierakondade esindajad ning riigiõiguse eksperdid.

Ühed esimesed külalised on hartale alla kirjutanud professor Marju Lauristin, Ignar Fjuk, Liia Hänni ja Ahto Lobjakas.  Presidendi kantselei töötajad juhatavad kõiki külalised saali ning ütlevad, et istumine on neil vaba.

Omade kõrvale. Hartale allakirjutanud eelistavad istuda üksteise kõrval. Sama teevad ka teised külalised, kes istuvad omade juurde. Näiteks Keskerakonna esindajad Kadri Simson ja Aivar Riisalu, sotsiaaldemokraadid Sven Mikser ja Indrek Saar. “Kas Reformierakonna kõrvale ei julge istuda, nad on jumala normaalsed inimesed,” küsib Riisalu naeratades sotsiaaldemokraatide käest, kes istuvad mõned toolid edasi Reformierakonna esindajatest Väino Lindest ja Keit Pentus-Rosimannusest. Riisalu on alati olnud igasugustel koosviimistel aktiivne suhtleja, kuid ümarlaua ajal jääb ta suu lukku.

Ümber laua on koha sisse võtnud meedia esindajad, neid on tõesti palju ja selle üle jõuab ka Riisalu imestada. Kaitseminister ja IRLi esindaja Urmas Reinsalu tuleb sisse, tervitab ja surub kõigi kätt ning eelistab istuda laua otsale lähemale, kuhu on planeeritud presidendi koht.

Kohal on ka ministrid, riigikogu õiguskomisjoni esimees ja erakondade rahastamise komisjoni esindajad.

Aega 1,5 tundi. Lõpuks saabub ka president, kes jõuab kätt suruda ainult mõnel kohalviibijal, neist üks on Rein­salu. President istub laua otsa. Tema esimesed sõnad puudutavad aega, seda on arutamiseks vähe, nimelt kella 12.30ni. “Suuri lahendusi me 1,5 tunniga ei leia. See on esimene koosviibimine, mis peaks tekitama arutelu,” rõhutab Ilves.

Ilvese sõnul on eesmärk mõelda, kuidas muuta erakondade rahastamist paremaks, kaasata kodanikke poliitikasse ja lahendada kiiva jooksnud suhtlust riigiesindajate ja valijate vahel. Ümarlaud ei ole tema sõnul otsustuskogu, vaid murede läbiarutamise ja üksteise ärakuulamise koht. Ta on heas tujus ja jõuab veel enne tõsisemaid teemasid visata nalja, et ehk järgmiste koosviibimiste jaoks on vaja kasutada juba Saku Suurhalli.

Meedial tuleb lahkuda. President Ilves esitab arutelule päevakorrapunktid ja küsib neile nõusolekut, paludes nimekirja soovi korral täiendada, siis aetakse meedia esindajad ruumist välja, sest seda hakkab väheks jääma. Poolteist tundi istuvad nad niinimetatud kaminaruumis, kus ei ole organiseeritud istumiskohti ega normaalset ülevaadet toimuvast. On lihtsalt üks arvuti, millel algul ei ole heli ega pilti.

Ümarlaual osalejad räägivad kui ühest suust, et on äärmiselt tore, et selline koosviimine üldse toimub. Samuti leiavad paljud, et tuleks ikkagi analüüsida, millest on praegune olukord tingitud.

Poliitikute ja kodanike vahelise usaldamatuse ja lõhe likvideerimiseks tehakse kolm põhimõttelist otsust: ettepanekuid hakatakse rahvalt koguma internetipõhiselt, ettepanekute analüüsi ja sõelumist hakkab korraldama Eesti Koostöö Kogu ning see toimub presidendi egiidi all.

Kahetunnise arutelu jooksul jõuti tõdemuseni, et on vaja laiendada arutelu ja võtta kodanikuühiskonda rohkem kuulda.

President Ilves ütles pärast ümarlauakohtumist, et valmisolek probleemide lahendamisega edasi minna on olemas. “Ikka kerkivad probleemid ja rahulolematus, aga ma usun, et ilmne valmisolek edasi minna on täiesti olemas,” märkis ta.

Põhiseaduskomisjon lubaks ettevõttel parteile annetada

Esmaspäeva õhtul saatis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste justiitsminister Kristen Michalile komisjoni ettepanekud, millest võiks lähtuda erakondade rahastamise seaduse eelnõu muutmisel. Üks ettepanek tooks taas tagasi ettevõtete annetused.

“Juriidiliste isikute annetuste legaliseerimisel tuleks annetustele ette näha konkreetsed tingimused, sealhulgas kaaluda erinevaid tingimusi, näiteks summa piiri kehtestamist ja ülekande viisi,” seisab ministeeriumile saadetud kirjas.

Ka leiab komisjon, et erakonnaseaduses on vaja täpsustada ja täiendada keelatud annetuste loetelu ja sisu ning erakonnale sularahas tehtud annetuste ülempiiriks võiks seada 1200 eurot inimese kohta aastas.

Lisaks leiab komisjon, et tuleks täpsustada ja vajadusel täiendada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni pädevust ja muuta karistused reeglite rikkumisel efektiivsemaks.

Komisjoni kirjas seisab ka ettepanek vähendada valimiskampaania kulusid, näiteks sellele rahalise piiri seadmisega. Samuti soovitab komisjon kaaluda valimiskampaania mahu piiramist.

“Mahupiiri või keelu kehtestamine kulukamatele reklaamiliikidele, eeskätt telereklaamile kommertskanalites. Meediareklaami hanke tegemine riigi poolt. Igale erakonnale, kes osaleb valimistel, tagatakse võrdne osa reklaampinnast või ajast. Välireklaamiks kõigile valimistel osalevatele erakondadele ühtsete tingimuste ja võrdsete võimaluste loomine,” loetleb komisjon ettepanekuid.

Komisjon soovitab kaaluda ideed tellida valimiskulude tõhusamaks kontrollimiseks audit erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi valimiskuludele sõltumatu hinnangu saamiseks. Auditi tellijaks oleks erakondade rahastamise järelevalve komisjon.

Komisjon on seisukohal, et võiks leida võimalusi erakondadele ettenähtud riigieelarvelist toetuse vähendamiseks ning nende õiglasemaks jaotamiseks – püsivat riigitoetust võiks lisaks riigikogus esindatud erakondadele jagada ka erakondadele, kes on saanud riigikogu valimistel 2,5–5% toetusele vastava mandaadi.

 

  See olukord on loomulik

Marju Lauristin, Harta 12 allakirjutanuMiks me selles olukorras oleme, sest see olukord on loomulik. See on ühiskonna kasvamise tulemus, meil on tegu uue põlvkonnaga. See ei ole erakorraline. Harta ei ole suunatud ühegi erakonna ideoloogia propageerimisele. See on suunatud demokraatia arendamisele. Peame olema avatud ja on oluline, et me ei sulguks juba olemasolevatesse ettepanekutesse. Me peaksime olema avatud sellele, et nooremal põlvkonnal on oma ideed.

Valimistele vaja uusi jõude

Kadri Simson, Keskerakonna fraktsiooni esimeesOleme jõudnud patiseisu. Meil on parlamendis suhteliselt kivistunud kaks leeri. On loomulik, et kui parlamendis arutelu ei toimu, siis see liigubki sealt välja ja tekitab laia pahameelt. Keskerakonna ettepanek on kuulata ka teisi arvamusi. Selleks tuleks luua võimalused tulla valimistele ka kõigile uutele jõududele ja vaadata siis, keda valijad eelistavad.

Kriisi põhjuseks kartellistumine

Tõnu Viik, Harta 12 allakirjutanuMeil kasvab demokraatiast võõrandumine. Demokraatia Eestis on kriisis. Kui otsida kriisi põhjuseid, siis see on kartellistumine. Erakondadel on kasulikum kasutada ringkaitset kui olla avatud, ja samal ajal sisendada, et me juba tegeleme. Selleks pakub Harta12 välja lisavõimaluse – luua virtuaalne platvorm.

 

  Kuhu soovite nende kohtumistega jõuda?

Ahto Lobjakas, Harta 12 loojaTahan jõuda selleni, et jaanipäevaks on meil uues vormis erakonnaseadused, mis annavad vastuseid põhilistele puudustele, mis on praeguse kriisi südames. Et seadused oleks ausad, avatud, avalikud, õiglased, et parteide turg oleks vaba, et kodaniku hääl oleks võimalikult hästi kajastatud ja et oleks pidavalt uut verd peale tulemas.