• OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,25
  • OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,1%6 600,35
  • DOW 300,57%46 018,32
  • Nasdaq −0,33%22 261,33
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,25
  • 26.11.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

LHV ja Nordea fondid said trahvi

Finantsinspektsioon karistas 11 000eurose rahatrahviga Nordea Pensions Estoniat ja LHV Varahaldust.
Inspektsiooni teatel sai Nordea trahvi, sest panga veebilehel avalikustatud teise ja kolmanda pensionisamba fondide tootluse näitajad ei vastanud 2012. aasta esimeses pooles andmeside tehnilise rikke tõttu tegelikkusele. Alates 24. augustist on tootluste näitajad veebilehel õiged.
Sama suure trahvi sai ka LHV Varahaldus, kuna pensionifondide valitseja esitas esimesel poolaastal oma veebilehel valeandmeid ja edastas need andmed ka finantsinspektsioonile.
Nimelt oli LHV Pensionifondi L portfelli kuuluva LHV Pärsia Lahe Fondi B-osaku keskmiseks soetushinnaks aruandes märgitud 0,25 eurot tegeliku 3,84 euro asemel. LHV Pensionifondi XL portfelli kuuluva LHV Pärsia Lahe Fondi B-osaku keskmiseks soetushinnaks oli märgitud 0,27 eurot, õige soetusväärtus oli 4,23 eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul oli tegemist inimliku eksimusega, kus ükski klient kahju ei kannatanud.
Oja sõnul võttis varahaldusfirma selle aasta alguses fondide administreerimiseks ja riskijuhtimiseks kasutusele uue tehnoloogia, viies varasemad väärtpaberitehingud üle uude süsteemi. “Antud juhul sai ostutehingud üle viidud vigaselt, st soetushind oli 15,6466 korda tegelikust madalam. Tegu oli meie inimliku eksimusega,” tunnistas Oja.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele