Kaks aastat pinge all

Kuni 63amprise peakaitsmega ettevõtted kui väiketarbijad saavad elektripaketti valida sama hõlpsasti nagu kodutarbijad, näiteks mõnest hinnavõrdlusportaalist pakkumisi valides. Need äritarbijad, kelle aastane elektritarbimine on üle 2 GWh, ostavad juba alates 2010. aasta aprillist elektrit avatud turult. Kõik ülejäänud ettevõtted, kellele need kriteeriumid ei laiene, on nüüd valiku ees: millise elektrimüüja kasuks uuel aastal otsustada või kas üldse müüjat vahetada.

Büroomaailm alustab protsessi. Viimane tähtaeg leping sõlmida, kui tahta uue aasta algusest osta elektrit uuelt müüjalt, on 10. detsember. Kuigi ­aega veel on, tasuks ettevõtetel, kes paketti veel valinud ei ole, kiirustada, sest äriklientidele tehakse vaid personaalseid pakkumisi ning hinnapäringule vastamine võtab tõenäoliselt seda rohkem ­aega, mida lähemale jõuab tähtaeg.

Äripäeva palvel tegi kogu elektripaketi leidmise protsessi läbi Büroomaailma kauplusi omava ASi Infotark tehnika- ja haldusjuht Tõnu Toom.

Esimese pakkumise ettevõttele tegi Eesti Energia augustis omaalgatuslikult. Seepeale küsis Toom pakkumise ka Latvenergo Kaubanduselt, mis nüüd kannab nime Elektrum Eesti. Esialgu jäid need variandid sinnapaika.

Nüüd, novembris, küsis Toom uued pakkumised, millest Eesti Energia oma oli sama mis kolm kuud varem, kuid Elektrumi oma mõnevõrra muutunud. Lisaks küsis haldusjuht pakkumised firmadelt 220 Energia ja Baltic Energy Services.

Kuigi müüjaid on veelgi, tegi Toom valiku selle järgi, et üks ettevõte saaks elektrit pakkuda kõikidele Büroomaailma kauplustele, mida on üle Eesti kokku kaheksa.

Valik – protsessi raskeim osa. Päringu esitamine on lihtne. Tuleb anda müüjatele volitus ligipääsuks firma elektritarbimisandmetele, mis on kättesaadavad digitaalses infosüsteemis Andmeladu. Seejärel ei ole muud, kui oodata, millal saabuvad kõigi valitud müüjate pakkumised.

Infotarga kogemus näitas, et hinnapäringule vastavad müüjad erineva kiirusega, viimane pakkumine saabus neljandal päeval pärast päringu tegemist. Toomi sõnul ongi kogu protsessi kõige raskem osa sobiva paketi valimine.

“Oluline on silmas pidada enda riskivalmidust. Börsihinna puhul pead olema valmis, et sel talvel saad odavamalt, aga järgmisel talvel võid saada palju kallima elektri,” rääkis Toom.

Sarnaselt kodutarbijatega tasuks Toomi sõnul ka ettevõtetel enne uue müüja valimist läbi mõelda, kui olulise osa elektrikulu nende eelarvest moodustab. Kui see on suur, soovitab ta paketi valimisel hoolega kaaluda, kuidas tagada ettevõttele võimalikult väike elektrikulu, sealjuures liigseid riske võtmata.

Toom lisas, et ASi Infotark jaoks on elekter eelarves oluline kulu, sest osa Büroomaailma poode töötab elektriküttel. Möödunud aastal kulus ettevõttel elektrile 214 000 eurot.

Määravaks sai hind. Toom pidas firmale sobivaimaks Eesti Energia paketti, kus 80% hinnast on fikseeritud, ülejäänu seotud börsihinnaga ja seetõttu muutuv. Leping praeguse energiamonopoliga sõlmitakse kaheks aastaks.

“Asi oli puhtalt hinnas,” põhjendas Toom valikut. “On ju üldteada, et sel aastal on kevadel börs ilmselt kõige odavam, aga mis edasi saab, on määramatu. Fikseeritud hindadest tundus olevat kõige odavam. See 20% vabaturgu annab esimesel aastal ehk hinda natukene soodsamalt,” selgitas Toom, kuid avaldas ka muret võetud kaheaastase riski pärast.

“Praegu tegelikult riskid päris suure rahaga. Ei tea ju, kas võtta börsipakett, mis on hetkel odav, ja kui ta on järgmisel talvel ka odav, siis on meil ilmselt firma saanud vastu pükse tänu minule. Kui järgmisel aastal börsihind tõuseb, siis oleme võitnud. Seda ei saa isegi kohvipaksu pealt ennustada. Närviliseks teeb see natukene. Pärast öeldakse, et oleksid sa selle teise paketi võtnud, oleks võitnud.”

Ühegi fikseeritud pakkumise hinda ei saanud Toom avaldada, sest nende juures oli konfidentsiaalsusklausel.

Veefirmade ühishanke võitjad selgunud

Suvel ühist elektrihanget alustanud 36 vee-ettevõtet leidsid sobivad pakkujad raamlepingute sõlmimiseks, ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.Veefirmad hakkavad elektrit ostma ASilt Eesti Energia, OÜ-lt Elektrum Eesti, OÜdelt Baltic Energy Services ja Baltic Energy Partners (ühispakkumine) ning OÜ-lt Nordic Power Management. OÜ VKG Elektrivõrgud esitas samuti oma pakkumise, kuid see lükati tagasi, sest ei vastanud hanke tingimustele.Pakkumiste seas on nii fikseeritud kui ka börsihinnaga pakette ning võimalus kahte kombineerida.Raamleping sõlmiti viieks aastaks, kuid lepingu iseloomust lähtuvalt on võimalik see soovi korral igal hetkel katkestada leppetrahvi või muud lisatasu maksmata.

 

Kuidas valida ettevõttele sobivaimat elektrimüüjat

1. Tee selgeks, kas soovid müüjat vahetada või mitte.2. Vali müüjate seast välja need, kellelt soovid hinnapakkumist saada.3. Anna valitud müüjatele Andmelaos­ volitus ligipääsuks oma elektritarbimise andmetele.4. Otsusta, kas sinu ettevõttele sobiks kõige paremini fikseeritud hinnaga, börsihinnaga või neist kahest kombineeritud pakett.5. Vali välja sobivaim pakkumine, arvestades, et börsihind muutub ning võib tõusta praegusest hinnast märgatavalt kõrgemaks, kuid langeda ka märgatavalt madalamale.6. ära unusta valikut tehes, et elektrimüüjaid lisandub lähiaastatel veelgi, samuti toob Estlink 2 avamine 2014. aastal juurde müüjaid välisriikidest. Seega ei tasu sõlmida lepingut väga pikaks ajaks.

 

Mis saab siis, kui äritarbija ei vali elektrimüüjat?

Kui äritarbija, kelle võrgu peakaitse on üle 63 ampri, ei vali endale elektrimüüjat, on tema elektrimüüjaks võrguettevõtja või tema nimetatud müüja.Sellist elektrimüügi viisi nimetatakse avatud tarne osutamiseks.Avatud tarne hinnaks on bilansienergia hind, millele lisatakse põhjendatud kulutuste summa, hindadega saad tutvuda Eleringi veebilehel.Tavaliselt on bilansienergia kallim kui elektrimüüjate pakutav elektrihind.

 

10 ettevõtet müüb praegu ettevõtetele elektrit

Imatra Elekter ASOmanik Imatra FNW Oy, Soome

Eesti Energia ASOmanik Eesti riik

Elektrum Eesti OÜOmanik AS Latvenergo

OÜ VKG ElektrivõrgudOmanik Viru Keemia Grupp AS

220 Energia OÜOmanikud 220 Energia Oy (Soome) ja Baltic Energy Partners OÜ

AS Eesti GaasOmanikud Commerzbank AG Frankfurt Clients (Saksamaa), Fortum Heat and Gas OY (Soome) ja Gazprombank (Venemaa)

Elektrimüügi ASOmanikud Olsson & Nielsen Nordic OÜ, Cofi Partnerid OÜ ja Friidei OÜ

OÜ Baltic Energy ServicesOmanikud Powersave OÜ, OÜ And ja OÜ Gravel

Nordic Power Management OÜOmanikud BF Capital OÜ ja Nelja Energia AS

AS Sillamäe SEJOmanikud Famer Holding OÜ, Optial Holding OÜ ja AS Silmet Grupp

 

 Pakkumisi on raske võrrelda

Tõnu Toom, Infotark ASi tehnika- ja haldusjuhtKui arvestada viimase aasta börsihindu, siis oli pakkumistest kindlasti kõige odavam 220 Energia, seejärel Elektrum Eesti 7 kuud, Eesti Energia ja Baltic Energy Services (BES). See on aga suvaline võrdlus, sest ei saa ennustada börsihindu 2013. aasta sügiseks ja talveks ning BESi raamleping võimaldab sõlmida ajutisi hinnaleppeid.220 Energia pakkus puhast börsipaketti. Elektrum Eestil oli soodsaim 7 kuu pakett. Aastane oli eelmisega võrreldes kallim pakkumus, sest maandatakse võimalikku börsihinna tõusu 2013. aasta teises pooles.Eesti Energia puhul vaatasime 80% ulatuses fikseeritud pakkumist, sest neil on oma tootmine ja veidi börsiga mängimise võimalust. BESilt tuli fikseeritud pakkumine ja võimalus sõlmida raamleping, kus võimaluse korral võib hind osutuda baasist soodamaks.Kõik pakuvad erinevaid võimalusi, mille hulgast igaüks võib valida meelepärase. Jääb ainult valida oma riskitaluvust arvestades ning katsetada hiromandi võimeid.

 

 Miks on elektripakkumised konfidentsiaalsed?

Artur Teesalu, Eesti Energia suurklientide osakonna juhatajaEesti Energia pakkumised on personaalsed ja neil on väärtus vaid selle kliendi tarbimist arvestades. Pakkumine sisaldab ka mõningaid kliendi andmeid, mille avalik esitamine oleks pahuksis andmekaitseseadusega. Samuti on tegemist meie ja kliendi vahelise tehinguga ja pakkumine ei ole mõeldud kolmandatele isikutele. Konfidentsiaalsusnõue ei välista aga müüjate pakkumiste võrdlemist. Iga klient saab alati võtta pakkumised erinevatelt elektrimüüjatelt, neid võrrelda ning vajadusel nõu küsida.