2. detsember 2012 kell 21:00

Sõidukikaubandus näitab tagatulesid

Statistikaameti andmeil on jaemüügi kasv aeglustunud ning oktoobrikuu tööstustoodang jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Suurimat kasvu näitasid sõidukikaubandus ja toiduainete tootmine.

“Liisingud annavad hästi praegu, intressid on hästi madalad ja inimesed ostavad. Loodame, et me oleme nii targad ja oleme eelmisest korrast õppinud, et ei lähe ülekäte ja lolliks, aga mine tea, kõik on võimalik,” ütles Amserv Pärnu esinduse juhataja Raimond Melts, kelle sõnul ostetakse autosid praegu märgatavalt rohkem.

Oktoober oli sõidukimüüjatele selle aasta parim kuu, kasv oli ligi 8 protsenti ning aastases võrdluses ulatus kasv 28 protsendini. Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla sõnul on sisetarbimine pisut aeglustunud, ent autode müük on endiselt kõrge. “Viimastel kuudel võib täheldada tarbimise aeglustumise märke. Erandiks on autode soetamine, mis on endiselt hoogne. Mootorsõidukite müük oli aastatagusest üle viiendiku suurem ning eraisikutele väljastati oktoobris autoliisinguid suurimas mahus alates 2008. aasta suvest,” selgitas Tamla.

Liisinguid jagatakse kergekäeliselt. Eelmisel esmaspäeval ütles Renault’ ja Dacia sõidukeid müüva ABC Motorsi juht Jüri Vips intervjuus, et Eesti turg on sõltuvuses Swedbanki liisingust, nende hoiakutest ja nende poliitikast, ning viitas, et eelmine autoturu kriis oli põhjustatud kergekäelistest liisingutest. Vips ütles, et arutu liisingute pakkumine on kestnud jälle ligi aasta. “Praegu kasvab autoturg tänu sellele, et liising kasvab. Euroopas autoturg kukub,” ütles ta.

Toiduainetootja ASi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav rääkis, et oktoobris on nendegi tootmismahud kosunud, kuid kuupõhisest statistikast peab ta olulisemaks pikemat perspektiivi.

“Kogu aasta lõikes on Põltsamaa Felixi tootmismahud mõõdukalt kasvanud nii Eestis kui ka uutel eksporditurgudel. Näiteks Rootsi saatsime tänavu üsna suure koguse eestimaiseid kõrvitsa- ning kurgitooteid. Seevastu meie suurimal eksporditurul Soomes on lõppeval aastal märgata mõningast ebakindlust, ent praegu käimasolevad arenguprojektid annavad lootust kasvuks,” kommenteeris Orav.

Selver ASi nõukogu liige ja Kaubamaja ASi juhatuse liige Raul Puusepp märkis, et tarbimine on siiski veidi elavnenud. “Ei midagi sellist väga suurt ja hüppelist, aga täiesti viisakas,” ütles Puusepp.

Statistikaamet teatas, et tööstusettevõtted tootsid tänavu oktoobris sama palju toodangut kui eelmisel aastal. Toodang suurenes energiatootmises ja mäetööstuses, maht suurenes elektroonikaseadmete, puittoodete, toiduainete ja elektriseadmete tootmises. Seevastu väiksemate harude toodang ja töötleva tööstuse maht vähenes.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on jaekaubanduse kasv aeglustusmas. Ministeeriumi hinnagul kasvasid oktoobris jaemüügi mahud, ent eelnevate kuudega võrreldes mõnevõrra aeglasemas tempos.

2012. aasta oktoobris ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 374 miljoni euroni, suurenedes aastaga 5 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 472 miljonit eurot, kasvades aastaga 13 protsenti.

Erinevalt Euroopast eestlaste ostuhimu kasvab. Ministeeriumi hinnangul on Eesti tarbimine Euroopa Liiduga võrreldes tugeval järjel ning selle põhjus teistega võrreldes madalam baastase ja ka viiendat kvartalit järjest kasvanud reaalpalk, mis inimeste tarbimisvõimet järjest on suurendanud.

Oktoobri tulemused avaldanud riikide seas on valdavalt näha jaemüügi kasvu aeglustumist, mis tõenäoliselt hakkab lähitulevikus ka meid mõjutama.

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük püsivhindades 2%, mis on viimase aasta aeglaseim kasv. Toiduained on üks inflatsiooni enimmõjutatud kaubagruppe ning kasvutempo aeglustumisel on tõenäoliselt oma osa ka oktoobris kiirenenud toiduainete hinnatõusul.

 

Kommentaar

Partnerite nõrkus avaldab ka meile mõju

Kristjan Tamla, Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhatajaEttevaatavalt tuleks pigem oodata jaemüügi kasvunumbrite alanemist, ent see ei pruugi halb olla, sest maailmamajanduse nõrkuse taustal ei paista praegu ka ekporditulude paisumist. Väikeses avatud majanduses, kus elanikkonna säästud on suhteliselt kasinad, pole tarbimise kiirem kasv ekspordiga võrreldes pikaajaliselt võimalik. Ilmselt on see varsti avaldumas ka meie tööstuse tootmismahtudes, kus uued eksporditellimused langesid novembris madalaimale tasemele alates 2010. aastast.

Hetkel kuum