Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üksi raske arendusega tegeleda

    Väikeettevõtja jaoks on teadus- ja arendustegevus loominguvõime küsimus, kuna finantsiline jõud neil enamasti puudub, ent teadus- ja arendusinvesteeringud annavad selge konkurentsieelise.

    Nopri Talumeierei OÜ omaniku Tiit Niilo sõnul ei pea statistikaameti väide, et eraettevõtted kulutavad teadus- ja arendustegevusele ligi kaks korda enam kui eelmisel aastal, maakohas paika. “Ma ei tea, mida see kinnitab. Seda, et külavahel oleme meie aasta jagu maas? Igal juhul seda võimekust ei ole,” ütles Niilo. Ta leidis, et muude vajaduste kõrval on teadus- ja arendustegevusse keeruline investeerida, ent konkurentsis püsimiseks on sellega vaja tegeleda. Tuleva aasta eelarves selleks aga raha näha ei ole.
    Teadlaste käest tarkust nõutama. Talumeiereid teevad koostööd kõrgkoolide teadlaste ja ka EASiga. “Me koolitamegi ennast selliste spetsialistide ärakuulamisega ja informatsiooni kättesaamisega,” selgitas Niilo ja lisas, et just järgmisel nädalal on plaanis talumeiereide ühiskoolitus, kus kõrgkoolide teadlased ja arenduskeskuse inimesed ühistegevuse raames arendustegevusse panustavad. “Üksi ei ole seda kahjuks suutnud ette võtta,” tõdes Niilo. “Erinevatel aastatel oleme kasutanud väikemeetmeid, et tootearendusega tegeleda. Aga see ei ole olnud üleliia aktiivne.”
    Nn targa kodu arendaja Yoga ASi juhatuse liige Priit Vimberg räägib, et nende ettevõtte praktiliselt muud ei teegi, kui arendab. “Tänapäeva maailm liigub nii kiiresti, et kui sa midagi ei tee, siis tegelikult liigud tagasi,” selgitas ta. Enamasti tuleb arendustegevuseks raha endal leida, ent varem on kasutatud ka EASi toetusi.
    Ka Vimberg möönab, et arendustegevus on kulukas ja ühele ettevõttele finantsiliselt koormav. “Teadusega peab loovalt ümber käima – ise õpitakse ja arendatakse ja püütakse partneritega teadmisi jagada ja viiakse neid teadmisi kokku, et tooted valmis saaks,” märkis ta. Yoga kavatseb ka järgmisel aastal arendustegevust jätkata ning oma arendusmeeskonda poole võrra suurendada.
    Rakvere Lihakombinaadi turundusjuht Triin Lõoke rääkis, et toiduainetööstuses sõltub arendustegevus  investeeringutest uutesse innovatiivsetesse seadmetesse ja tootmisliinidesse. Rakvere Lihakombinaat on viimase viie aastaga tootmisvõimaluste laiendamisse ja seadmete kaasajastamisse investeerinud kokku 25,2 miljonit eurot. “Ka majanduslanguse ajal ei loobutud arendustegevusest,” lisas Lõoke.
    Innovatsioon kasumi toel. Äri arendamiseks ja laiendamiseks kasutab lihakombinaat viimaste aastate kasumit. Koostööd teadlastega pole nad aga teinud. “Meie ettevõttes töötavad toiduainetööstuse parimad eksperdid ning tehnoloogid,” kinnitas Lõoke, lisades, et just tänu arendustegevusele on mitmel aastal ka tiitleid võidetud. Järgmise aasta arendusplaanides lubab ettevõte olla lihatööstuse innovatsioonivedur, kelle väljatöötatud maitseid püüaksid ka konkurendid kopeerida.
    EAS on ettevõtjate arendustegevuse toetamiseks välja töötanud innovatsiooniosaku. EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet selgitas, et innovatsiooniosak on mõeldud selleks, et Eesti väie- ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid luua esimese koostöökontakti mõne innovatsiooniteenust pakkuva organisatsiooni või ettevõttega. Koostööd tehakse ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, tehnoloogia arenduskeskuste, katselaborite, patendivolinike ning inseneri- ja disainibüroodega. Nii tekib ettevõtjal konkurentsieelis ja julgus ka edaspidi koostööd teha ning paraneb teadlikkus teadmiste ja tehnoloogiate kasutamise ning kaitsmise kohta.
    Statistikaameti uuringu tulemusi peab Kilvet väga positiivseks uudiseks. “Teadus- ja arendustööle ning innovatsioonile suunatud tegevus aitab ettevõtetel luua nii uusi tooteid kui ka anda olemasolevatele toodetele suuremat lisandväärtust,” selgitas ta. Eesti on seadnud eesmärgi saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendus investeeringute 3protsendine osakaal sisemajanduse kogutoodangust, mille täitmisele on riik ja EAS palju kaasa aidanud.
    2010. aastal aidati finantseerida 20% erasektori teadus- ja arenduskulutustest otsetoetuste abil.
     
    Taust
    Üle ELi keskmise
    Statistikaameti andmeil kerkis teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti Eestis 2011. aastal 2,41%-ni, ületades esmakordselt Euroopa Liidu 2,03%se keskmise. 2011. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutatud 384,5 miljoni eurost kolmandiku moodustasid investeeringud tehnoloogiliseks arenduseks õlitööstuses.
  • Hetkel kuum
Aku Sorainen: 1,6 miljardit on alles algus, kehtestame riigikaitsemaksu “Kahjuks kalduvad liiga paljud inimesed eelistama suuremat autot riigikaitsele”
Kehtestame riigikaitsemaksu ja toome osa rahast vastuostudega Eestile tagasi, kirjutab tippadvokaat Aku Sorainen.
Kehtestame riigikaitsemaksu ja toome osa rahast vastuostudega Eestile tagasi, kirjutab tippadvokaat Aku Sorainen.
Wall Street sulgus uusi rekordeid purustades rohelises
Enne kolmapäevast kauplemispüha tõusid USA suured aktsiaindeksid teisipäeval taas uutele rekordtasemetele: S&P 500 kerkis +0,25%, Dow 30 tõusis +0,15% ning Nasdaq edenes +0,03%.
Enne kolmapäevast kauplemispüha tõusid USA suured aktsiaindeksid teisipäeval taas uutele rekordtasemetele: S&P 500 kerkis +0,25%, Dow 30 tõusis +0,15% ning Nasdaq edenes +0,03%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjatele koidab peagi võimalus kergemini laenu saada
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Milline on edukas juht? 10 põhimõtet pärast mitmesaja liidriga rääkimist
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Raadiohommik: idufirma kaasab raha, jalgpalli EM kütab kirgi ja väikeettevõtete laenud
Kolmapäevane raadiohommik võtab spordisõprade lemmiksündmuse jalgpalli EMi vaatluse alla, kuid kuulab maad ka väikeettevõtete laenude ning idufirma rahakaasamise teemal.
Kolmapäevane raadiohommik võtab spordisõprade lemmiksündmuse jalgpalli EMi vaatluse alla, kuid kuulab maad ka väikeettevõtete laenude ning idufirma rahakaasamise teemal.
Ettevõtjad: majanduskasvu ideid on nüüd küllalt. Viime need ellu
Ühtegi uut ideed pole konkurentsivõimelise majandusruumi arendamiseks riigil vaja leida või välja mõelda. Olemasolevad plaanid on piisavalt head, need tuleks nüüd ellu viia, leiavad ettevõtjad saates “Tööandjate tund”.
Ühtegi uut ideed pole konkurentsivõimelise majandusruumi arendamiseks riigil vaja leida või välja mõelda. Olemasolevad plaanid on piisavalt head, need tuleks nüüd ellu viia, leiavad ettevõtjad saates “Tööandjate tund”.