Üksi raske arendusega tegeleda

Ka Vimberg möönab, et arendustegevus on kulukas ja ühele ettevõttele finantsiliselt koormav. “Teadusega peab loovalt ümber käima – ise õpitakse ja arendatakse ja püütakse partneritega teadmisi jagada ja viiakse neid teadmisi kokku, et tooted valmis saaks,” märkis ta. Yoga kavatseb ka järgmisel aastal arendustegevust jätkata ning oma arendusmeeskonda poole võrra suurendada.

Rakvere Lihakombinaadi turundusjuht Triin Lõoke rääkis, et toiduainetööstuses sõltub arendustegevus  investeeringutest uutesse innovatiivsetesse seadmetesse ja tootmisliinidesse. Rakvere Lihakombinaat on viimase viie aastaga tootmisvõimaluste laiendamisse ja seadmete kaasajastamisse investeerinud kokku 25,2 miljonit eurot. “Ka majanduslanguse ajal ei loobutud arendustegevusest,” lisas Lõoke.

Innovatsioon kasumi toel. Äri arendamiseks ja laiendamiseks kasutab lihakombinaat viimaste aastate kasumit. Koostööd teadlastega pole nad aga teinud. “Meie ettevõttes töötavad toiduainetööstuse parimad eksperdid ning tehnoloogid,” kinnitas Lõoke, lisades, et just tänu arendustegevusele on mitmel aastal ka tiitleid võidetud. Järgmise aasta arendusplaanides lubab ettevõte olla lihatööstuse innovatsioonivedur, kelle väljatöötatud maitseid püüaksid ka konkurendid kopeerida.

EAS on ettevõtjate arendustegevuse toetamiseks välja töötanud innovatsiooniosaku. EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet selgitas, et innovatsiooniosak on mõeldud selleks, et Eesti väie- ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid luua esimese koostöökontakti mõne innovatsiooniteenust pakkuva organisatsiooni või ettevõttega. Koostööd tehakse ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, tehnoloogia arenduskeskuste, katselaborite, patendivolinike ning inseneri- ja disainibüroodega. Nii tekib ettevõtjal konkurentsieelis ja julgus ka edaspidi koostööd teha ning paraneb teadlikkus teadmiste ja tehnoloogiate kasutamise ning kaitsmise kohta.

Statistikaameti uuringu tulemusi peab Kilvet väga positiivseks uudiseks. “Teadus- ja arendustööle ning innovatsioonile suunatud tegevus aitab ettevõtetel luua nii uusi tooteid kui ka anda olemasolevatele toodetele suuremat lisandväärtust,” selgitas ta. Eesti on seadnud eesmärgi saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendus investeeringute 3protsendine osakaal sisemajanduse kogutoodangust, mille täitmisele on riik ja EAS palju kaasa aidanud.

2010. aastal aidati finantseerida 20% erasektori teadus- ja arenduskulutustest otsetoetuste abil.