Pidevate kriisiteadete põhjal võiks oletada, et Euroopal läheb halvasti, ja paljudel ELi liikmesriikidel on tõepoolest probleeme, ent möödunud kuudel nii sageli tehtud ennustused euroala lagunemise kohta ei ole täide läinud ega lähegi.

Euroopa rahandusminister. On Euroopa ühisraha, aga puudub nimetamisväärne Euroopa ühiseelarve, mida oleks võimalik majanduspoliitilistel eesmärkidel kasutada. Kui kindlaks eesmärgiks on seatud stabiilne ja solidaarne eelarvepoliitika, on vaja Euroopa Parlamendi ees vastutavat Euroopa rahandusministrit, kellel on liikmesriikide suhtes selged sekkumisõigused. Samuti on vaja Euroopa eelarvet, mille vahendid annaksid kõikide eurooplaste huvides tegeliku võimaluse rakendada meie kontinendil majanduskasvu soodustavaid meetmeid.Möödunud kolmel aastal on tehtud palju rahaliidu stabiliseerimiseks. Uus Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), mille kaudu on võimalik vajadusel kasutusele võtta kuni 500 miljardit eurot, on ajalooline saavutus. Sama kehtib ka Euroopa fiskaalkokkuleppe kohta, mille alusel on 25 Euroopa riiki võtnud usaldusväärse kohustuse riigi rahanduse stabiilsuse ja riiklike võlapidurite tagamiseks. Tähtis on ka Euroopa Keskpanga tegevus euro stabiilsena hoidmisel. Need on olulised kriisitõkestamise meetmed, ent need ei suuda asendada Maastrichti kõikuva konstruktsiooni püsivat stabiliseerimist.

Euroopa president. Nii ESM  kui ka fiskaalkokkulepe on kiiruga improviseeritud konstruktsioonid väljaspool aluslepinguid. Parlamentaarsest seisukohast ei saa ega tohi see siiski olla püsilahendus. Otsuseid ei tohi jätta ainult sõltumatutest finantsekspertidest koosnevate troikade teha.Vajame Euroopa Ühendriikide jaoks samasugust kahekojalist süsteemi nagu USAs. Võib-olla vajame Euroopa Komisjoni jaoks ka otse valitud presidenti, nagu on ette pannud Saksa rahandusminister Wolfgang S­häuble. Loomulikult ei saa me Euroopa Ühendriike luua üleöö. Vajame selleks kindlasti uusi lepinguid ja Saksamaa peaks muutma ka põhiseadust.