Eesti Panga tellitud uuringu järgi arvab 65% Eesti leibkondadest, et on vajadusel võimelised iga kuu raha kõrvale panema. Veel kaks aastat tagasi oli selliste perede osakaal 72%.
Sääste omavate perede osakaal on sama ajaga langenud 55%lt 53%le, kinnitab Eesti leibkondade finantskäitumist kaardistanud TNS Emori uuring.
Samas on inimeste hoiak säästmise suhtes jätkuvalt positiivne ning üle 4/5 leibkondadest peab raha kõrvalepanemist põhimõtteliselt õigeks.
Enim on langenud hinnang oma säästuvõimele pensionäriperedel, kellest vaid 45% oleks võimelised igakuiselt säästma. Samas näiteks pole laene omavate leibkondade hinnang oma säästmisvõimele alanenud ning 75% neist oleks võimelised raha kõrvale panema.
Septembri seisuga oli Eestis ligikaudu 239 000 perel ehk 41%il leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase kahe aasta jooksul püsinud stabiilsena. Samuti on samaks jäänud laenu eesmärgid – peamiselt võetakse laenu eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Mõnevõrra on suurenenud laenud kestvuskaupade soetamiseks, mis näitab, et kriisiaegne ettevaatlikkus on vähenenud.
Laenu võtnud pered kuuluvad enamasti nende hulka, kes on kriisist kiiremini taastunud. Laenu võtnud perede hinnang oma majanduslikule olukorrale on parem kui Eesti peredel keskmiselt, nad on optimistlikumad, nende sissetulekud on kasvanud ja neil jääb keskmisest rohkem raha säästmiseks. Laenu tagasimakse raskustega perede hulk on langenud kahe aasta taguselt 24%lt 15%le ning makseraskusi peetakse pigem ajutiseks mureks.
Ligikaudu pooltel laenu võtnud peredel jääb igakuine laenu põhiosa ja intressimakse alla 20% sissetulekutest. Raskemas olukorras on need pered, kelle igakuised laenumaksed on üle 40% sissetulekutest. Kõikidest laenu võtnud peredest moodustavad nad kümnendiku.
Järgmise aasta jooksul on valmis laenu võtma 116 tuhat perekonda, peamiselt soovitakse laenata eluaseme või sõiduki soetamiseks, aga samuti kasutada krediitkaarti. Kolmveerand laenusoovijaist omab juba mõnda laenukohustust.
Tänavu septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 949 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu tellis Eesti Pank. TNS Emor on korraldanud uuringut F-monitooring alates 1998. aastast. Uuringu eesmärk on kaardistada muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses ning finantskäitumise võimalustes ja soovides.
Seotud lood
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele