Uuring: säästuvõimega peresid Eestis üha vähem

Septembri seisuga oli Eestis ligikaudu 239 000 perel ehk 41%il leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase kahe aasta jooksul püsinud stabiilsena. Samuti on samaks jäänud laenu eesmärgid – peamiselt võetakse laenu eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Mõnevõrra on suurenenud laenud kestvuskaupade soetamiseks, mis näitab, et kriisiaegne ettevaatlikkus on vähenenud.

Laenu võtnud pered kuuluvad enamasti nende hulka, kes on kriisist kiiremini taastunud. Laenu võtnud perede hinnang oma majanduslikule olukorrale on parem kui Eesti peredel keskmiselt, nad on optimistlikumad, nende sissetulekud on kasvanud ja neil jääb keskmisest rohkem raha säästmiseks. Laenu tagasimakse raskustega perede hulk on langenud kahe aasta taguselt 24%lt 15%le ning makseraskusi peetakse pigem ajutiseks mureks.

Ligikaudu pooltel laenu võtnud peredel jääb igakuine laenu põhiosa ja intressimakse alla 20% sissetulekutest. Raskemas olukorras on need pered, kelle igakuised laenumaksed on üle 40% sissetulekutest. Kõikidest laenu võtnud peredest moodustavad nad kümnendiku.

Järgmise aasta jooksul on valmis laenu võtma 116 tuhat perekonda, peamiselt soovitakse laenata eluaseme või sõiduki soetamiseks, aga samuti kasutada krediitkaarti. Kolmveerand laenusoovijaist omab juba mõnda laenukohustust.

Tänavu septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 949 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu tellis Eesti Pank. TNS Emor on korraldanud uuringut F-monitooring alates 1998. aastast. Uuringu eesmärk on kaardistada muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses ning finantskäitumise võimalustes ja soovides.