• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gnidin saab BLRTlt24 286 eurot

    Tallinna ringkonnakohus langetas kolmapäeval otsuse, mille kohaselt peab BLRT Grupp AS tasuma endise õigusdirektori, praeguse nõukogu liikme Mihhail Gnidinile saamata jäänud nõukogu liikme tasu kokku summas 24 286,60 eurot.

    Tallinna ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu otsuse, millega tunnistati ebaseaduslikuks BLRT suuromanike katse ühepoolselt muuta nõukogu liikme Mihhail Gnidini ametilepingut.
    BLRT Grupi üldkoosolek otsustas 1. juulil 2011 vähendada nõukogu liikme tasu, samas nõukogu liikmega oli täiendavalt sõlmitud nõukogu liikme leping, kus oli samuti tasu suurus fikseeritud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole võimalik antud olukorras ühepoolset nõukogu liikme lepingut muuta ning kontsern peab tasuma nõukogu liikmele lepingus kokkulepitud tasu ja seda sõltumata üldkoosoleku otsusest tasu vähendamise osas. Hetkel BLRT analüüsib kohtulahendit ning langetab otsuse võimaliku kassatsioonkaebuse esitamise osas hiljem.
    "Mihhail Gnidini väidet, et tema soov on seista selle eest, et ettevõttel hästi läheks, tuleb ainult tervitada. Ja kui mõned aktsionärid lõpetavad ettevõtte šantažeerimise, siis kaheldamatult on sel ettevõtte tulemustele positiivne mõju. Ootame lisaks aktsionär Gnidini sõnadele ka üleminekut tegudele," laususBLRT Grupi kommunikatsioonidirektor Katja Ljubobratets.
    Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu seisukohaga, et lepingu ühepoolne muutmine on ebaseaduslik isegi üldkoosoleku otsuse katte all, mille poolt hääletas Bermani kontrollitav enamus.
    Mihhail Gnidin lausus, et ringkonnakohtu otsus kinnitab taas, et perekond Berman juhib BLRT-d nagu oma pereäri, arvestamata, et ettevõttel on veel 60 aktsionäri, kes ootavad seaduslikku kohtlemist. “Juhatusel tuleb tegeleda ettevõtte efektiivsuse ja rentaabluse tõstmisega, mitte aktsionäridega sõdimisega. Nõukogu liikme ja aktsionärina soovin, et ettevõttel läheks hästi ja plaanin seista selle eest kõigi seaduslike vahenditega,” lisas Gnidin.
    Gnidini hinnangul olid BLRT ettevõtte 2011. aasta majandustulemused  viimase kümne aasta halvimad. Vähemusaktsionärid soovivad selgitada välja selliste tulemuste tegelikud põhjused, lisas ta. 
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.