Maksuamet on viimastel aastatel tuvastanud mitmeid juhtumeid, kus ettevõtjad soetasid endale äriühingute nimel kortereid või ehitasid endale maja, väites, et ehitatakse ettevõtlusega seotud eesmärkidel. Ettevõtete majandusseisu paranemisega suureneb ka selliste juhtumite arv.
"Üllatusmoment on olnud nii mitmelgi selliselt soetajal. Kui näiteks hommikul uksekella kuuldes duši alt tulles käterätt ümber on ja maksuametnikud on ukse taga, kes soovivad korterit vaadelda," rääkis maksuameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik. Maksudeklaratsiooni järgi oli tegemist kontoriga, kuid seda külastades selgus, et tegelikult oli tegemist firma omaniku koduga.
Lemendiku sõnul on seoses ettevõtete rahalise seisu paranemisega suurenenud ka sääraste skeemide arv, kus ettevõtja üritab isiklikud kulutused näidata talle kuuluva ettevõtte ettevõtlusega seotud kuludena. Praegu on jälle majanduskasv, ettevõtetel on hakanud raha jälle natuke rohkem liikuma ja taas üritatakse isiklikku eluaset soetades maksude maksmist vältida, rääkis Lemendik.
Näiteks üks äriühing esitas riigile käibemaksu tagastusnõudeid kokku 78 000 euro ulatuses. Tehtud kulud olid seotud äriühingu juhatuse liikme krundile eramaja ehitamisega. Etteteatamata vaatlusel avastas maksuhaldur, et tegelikkuses on eramu juba sisustatud ja majas elab äriühingu juhatuse liige koos oma perekonnaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ernst & Young Baltic ASi partneri ja juhatuse liikme Ranno Tingase sõnul on üheks põhjuseks kinnisvara soetamine äriühingu kaudu olukord, kus raha on äriühingus ja kuna selle dividendina jaotamisel tuleb maksta dividendilt tulumaks, siis omanikule tundub kasulikum teha kulutus veel maksustamata rahast.
Loe pikemalt ja vaata näitlikke kohtulahendeid tänasest Äripäeva paberlehest.