Mis kasu on Eestil ELi ja USA vabakaubanduslepingust?

Spiooniskandaaliste tekkinud pingetest hoolimata algavad esmaspäeval Washingtonis USA ja Euroopa Liidu vahel vabakaubanduskõnelused.

Mis kasu võiksid sellest kokkuleppest saada Eesti ettevõtjad?

Välisministeerium vastas, et 2012. aastal Eestist Ameerika Ühendriikidesse enim eksporditud kaupade puhul kehtib juba praegu enamjaolt 0%-ne tariif, seetõttu ei tulene peamine kasu Eesti ettevõtetele EL-USA vabakaubanduslepingust tariifide vähendamisest.

Küll aga võiks leping hõlbustada Eesti ettevõtjate tegutsemist Ameerika Ühendriikide turul praegu EL-s ja USAs kehtivate erinevate regulatsioonide ühtlustamise korral, näiteks kui suudetakse kokku leppida sertifikaatide ja litsentside taotlemise lihtsustamises ja kvalifikatsioonide vastastikuses tunnustamises.

Regulatsioonide ühtlustamine erinevates valdkondades või vähemalt vastastikune tunnustamine ongi peamine eesmärk, mida lepingult ootame, märkis ministeerium.

Samuti võiksid Eesti ettevõtjad kasu saada teenusteturu edasisest liberaliseerimisest. Juba 2012. aastal eksporditi teenuseid USAsse 158 miljoni euro väärtuses, mis oli umbkaudu kolm korda suurem võrreldes USA-st aasta jooksul imporditud teenuste koguväärtusega (56 miljonit eurot). Eesti Panga andmetel eksporditi kõige rohkem veo-, arvuti- ja muid äriteenuseid.

Seetõttu toetab Eesti ka võimalikult ambitsioonikate eesmärkide seadmist teenuste läbirääkimistel.

2012. aastal oli USA Eesti jaoks suuruselt kuues ekspordipartner. Eestist eksporditi 2012. aastal USA-sse 580 miljoni euro väärtuses kaupu, mis moodustas Eesti koguekspordist 4,7%. Eesti olulisemate eksportkaupade jaoks kehtib ka praegu USA-sse importimisel 0% tariif.

Suurimateks ekspordiartikliteks olid mineraalne kütus ja õlid (ca 320 miljonit eurot); masinad ja mehaanilised seadmed, peamiselt mobiilsideseadmed (130 miljonit eurot); metallid ja metallitooted (28 miljonit eurot) ning meditsiini- ja mõõteaparatuur (28 miljonit eurot).

Eesti importis USA-st 2012. aastal 120 miljoni euro väärtuses kaupa, kõige rohkem masinaid ja mehaanilisi seadmeid (37 miljonit eurot); optilisi, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontroll-, täppis- ja meditsiiniseadmeid (23 miljonit eurot); sõidukeid, lennukeid, laevu ja muid transpordivahendeid (20 miljonit eurot); keemiatööstuse tooteid (10 miljonit eurot).

Eestist eksporditi USA-sse 2012. aastal 158 miljoni euro väärtuses teenuseid (kasv võrreldes 2011. aastaga 80%). Eesti Panga andmetel eksporditi kõige rohkem veo-, arvuti- ja muid äriteenuseid. USA-st imporditi teenuseid 56 miljoni euro eest.