ELi-USA kõnelused: huvid mängus nii Audil kui Zappal
Täna algavatel ELi ja USA vabakaubanduskõnelustel on omad huvid mängus nii Saksa luksusautode tootjatel kui usaldusühingul, millele kuuluvad Frank Zappa loomingu autoriõigused.
Audi näeb võimalust ära muuta USAs 45 aastat kehtinud nõuded autode esituledele, mis ei lase turule Euroopa 21. sajandi tehnoloogiat. USA artistid ja muusikatööstus ihkaksid aga endalegi sarnaseid autoritasude maksmise reegleid nagu kehtivad Euroopas, kus tasu laekub mitte üksi muusikapala loomise, vaid esitamise eest, kirjutas agentuur Bloomberg.
Mõned firmad näevad kõnelusi kui võimalust reeglite rägastiku harvendamiseks, milles üksikute liikmesriikidega eraldi pole kokkuleppele jõutud. Teisalt hoiatavad tarbijakaitse eestkõnelejad, et vaevaga kätte võidetud kaitsemeetmeid käest ei lastaks.
Edu saavutamiseks tuleb läbirääkijatel üle saada nii eri huvigruppide vastupanust kui protektsionistlikest instinktidest.
"Mõlemal poolel on oma tundlikud teemad," möönis USA president Barack Obama läinud kuul G8 tippkohtumisel Põhja-Iirimaal, mil kõneluste alustamine ametlikult välja kuulutati. "Ma loodan, et meil õnnestub saavutada selline kõrgetele standarditele vastav ulatuslik kokkulepe, mida globaalne kaubandussüsteem meilt ootab."
Läbirääkimiste valdkonnad ulatuvad seinast seina. Seal on Prantsuse veinitootjate taotlus, et šampanjaks võiks nimetada vaid Prantsusmaal Champagne'is toodetud vahuveini (USA-l on koos Venemaaga siin üks väheseid erandeid). Samuti autotootjate soovid muuhulgas turvavarustuse standardite vastastikuseks aktsepteerimiseks ning Euroopa laevakompaniide lootus muuta ära 1920. aastast jõus seadus, mis lubab USA sadamate vahel kaupu vedada vaid USAs ehitatud ja ameeriklastega mehitatud alustel. Rääkimata USA farmerite soovist saada oma toodangule - sealhulgas geneetiliselt muudetud toiduainetele - vabam juurdepääs Euroopa turule.
Täna algab kõneluste esimene voor. Eesmärk on kohtuda iga paari kuu tagant, et kõnelused ideaalis veel enne Euroopa Komisjoni selle koosseisu mandaadi lõppu ühele poole saada. See tähendaks 2014. aasta sügist. Seda sihti peetakse siiski liiga optimistlikuks.
Kokkuleppe peavad lõpuks kinnitama ka USA Kongress ja Euroopa Parlament.
USA ja ELi vabakaubanduskõnelused pakkus juba 1995. aastal välja ELi toonane kaubandusvolinik Leon Brittan. Aeg selleks sai aga küpseks alles pärast laastavat finantskriisi, Hiina järjest jõulisemat esiletõusu ning ülemaailmsete vabakaubanduskõneluste umbejooksmist.