Eesti soovib kiiremini ELi-USA vabakaubanduslepingut

"Need numbrid räägivad kaalukalt sellest, kui tihedad on Euroopa ja USA vahelised majandus- ja kaubandussuhted. Seetõttu on Atlandi-ülese vabakaubandusala loomine loogiline ning äärmiselt vajalik samm nende suhete lihtsustamise ja efektiivsemaks muutmise teel," lausus Paet.

Samuti märkis ta, et Euroopa Komisjonile on läbirääkimisteks laia ulatusega mandaadi andmine oluline just seetõttu, et komisjonil oleks piisavalt läbirääkimisruumi. "Ühendriigid on Euroopa Liidu jaoks võrdne läbirääkimispartner ning võimalikult laia ulatusega lepingust saavad kasu mõlemad pooled," selgitas välisminister.

Rahvusvaheliste kaubanduslepingute läbirääkimised kuuluvad Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika valdkonda, mis on ELi toimimise lepingu kohaselt euroliidu ainupädevuses.

Eelnõu kohaselt koosneb ELi ja USA kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkulepe kolmest osast: turulepääs; regulatsioonid ja mittetariifsed tõkked ning globaalsed kaubandusreeglid. Leping peaks enamikus valdkondades põhinema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel ja nendest tulenevatel kohustustel. Mitmes valdkonnas soovitakse sõlmida ka WTO lepingutest ulatuslikumaid kokkuleppeid.

 

Läbirääkimiste protsess peaks viima vastastikuse liberaliseerimiseni toodete ja teenuste kaubanduses ning investeeringute turulepääsul. Ulatuslik liberaliseerimine soovitakse saavutada nii kaupade, teenuste, investeeringute kui ka riigihangete suhtes. Lepingu üheks suureks eesmärgiks on mittetariifsete tõkete kaotamine ja regulatiivsete süsteemide ühtlustamine.