- OMX Baltic−0,16%293,82
- OMX Riga−0,56%911,25
- OMX Tallinn−0,52%1 967,95
- OMX Vilnius−0,18%1 231,66
- S&P 500−0,13%6 606,76
- DOW 30−0,27%45 757,9
- Nasdaq −0,07%22 333,96
- FTSE 1000,16%9 210,04
- Nikkei 225−0,25%44 790,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,84
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,46
- OMX Baltic−0,16%293,82
- OMX Riga−0,56%911,25
- OMX Tallinn−0,52%1 967,95
- OMX Vilnius−0,18%1 231,66
- S&P 500−0,13%6 606,76
- DOW 30−0,27%45 757,9
- Nasdaq −0,07%22 333,96
- FTSE 1000,16%9 210,04
- Nikkei 225−0,25%44 790,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,84
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti soovib kiiremini ELi-USA vabakaubanduslepingut
"Eesti soovib, et läbirääkimised ELi ja USA vahel algaksid juba selle aasta keskel," märkis välisminister Urmas Paet. Tema sõnul on nii Eesti kui ka euroliidu jaoks laiemalt tähtis jätkata kaubanduse liberaliseerimist ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimist. "See annab ettevõtjatele suurema kindlustunde uutele turgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel," sõnas Paet.
EL ja USA toodavad kokku umbes poole kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja nende kahepoolne kaubavahetus moodustab kolmandiku maailma kaubandusest.
EL eksportis USAsse 2011. aastal 260 miljardi euro väärtuses kaupu ja 127 miljardi euro väärtuses teenuseid. USA eksportis ELi samal aastal 184 miljardi euro väärtuses kaupu ja 130 miljardi euro väärtuses teenuseid.
"Need numbrid räägivad kaalukalt sellest, kui tihedad on Euroopa ja USA vahelised majandus- ja kaubandussuhted. Seetõttu on Atlandi-ülese vabakaubandusala loomine loogiline ning äärmiselt vajalik samm nende suhete lihtsustamise ja efektiivsemaks muutmise teel," lausus Paet.
Samuti märkis ta, et Euroopa Komisjonile on läbirääkimisteks laia ulatusega mandaadi andmine oluline just seetõttu, et komisjonil oleks piisavalt läbirääkimisruumi. "Ühendriigid on Euroopa Liidu jaoks võrdne läbirääkimispartner ning võimalikult laia ulatusega lepingust saavad kasu mõlemad pooled," selgitas välisminister.
Rahvusvaheliste kaubanduslepingute läbirääkimised kuuluvad Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika valdkonda, mis on ELi toimimise lepingu kohaselt euroliidu ainupädevuses.
Eelnõu kohaselt koosneb ELi ja USA kaubandus- ja investeerimispartnerluse kokkulepe kolmest osast: turulepääs; regulatsioonid ja mittetariifsed tõkked ning globaalsed kaubandusreeglid. Leping peaks enamikus valdkondades põhinema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel ja nendest tulenevatel kohustustel. Mitmes valdkonnas soovitakse sõlmida ka WTO lepingutest ulatuslikumaid kokkuleppeid.
Läbirääkimiste protsess peaks viima vastastikuse liberaliseerimiseni toodete ja teenuste kaubanduses ning investeeringute turulepääsul. Ulatuslik liberaliseerimine soovitakse saavutada nii kaupade, teenuste, investeeringute kui ka riigihangete suhtes. Lepingu üheks suureks eesmärgiks on mittetariifsete tõkete kaotamine ja regulatiivsete süsteemide ühtlustamine.
Hetkel kuum
Kristen Michal Äriplaani konverentsil: ma pole erakonna juhi ametisse laulatatud
“Kõik algas suure hooga pihta, aga siis tuli välja, et raha ei ole”
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Podcastid
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Enimloetud
1
Viimased uudised
Kristen Michal Äriplaani konverentsil: ma pole erakonna juhi ametisse laulatatud
Tagasi Äripäeva esilehele