USA võib vastata sellega, et võtab kõneluste laualt maha näiteks ELi firmade osalemise USA riigihangetel. Panused on kõrged. ELi firmade arvele, mis sõltuvad riiklikest hangetest, langeb neljandik ELi SKPst ja 31 miljonit töökohta, kirjutas Wall Street Journal. WTO reeglite järgi on ELi firmadel küll juurdepääs USA föderaalvalitsuse hangetele, Brüssel tahab aga paremat juurdepääsu kohalike omavalitsuste hangetele.
"Asjaolu, et Euroopa Liit näib olevat osad teemad nagu audiovisuaalsed teenused läbirääkimiste laualt maha võtnud, teeb tõsist muret," ütles USA Senati rahanduskomitee liige Orrin Hatch eile tehtud avalduses. "Meil on vaja ulatuslikku kokkulepet, mis viib majanduse kasvule, mitte aga sellist lepingut, mis tugineb kõige väiksemal ühisel nimetajal."
Terav sõnasõda puhkes ka ELi sees, kus Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles intervjuus ajalehele International Herald Tribune otseselt Prantsusmaad nimetamata, et mõned riigid väidavad end küll vasakpoolseks, kuid on kultuuriliselt äärmiselt reaktsioonilised. Barroso lisas, et need, kes kritiseerivad kaubanduse liberaliseerimist filmi- ja muusikatööstuses, ei mõista, millist kasu globaliseerumine ka kultuurilisest aspektist tuua võib.
Prantsusmaa sotsialistid reageerisid vihaselt. Prantsusmaa president Francois Hollande aga ütles tippkohtumisele saabudes, et ei taha uskuda, et Barrosot on õigesti tsiteeritud.
Vabakaubanduskõnelusi välja kuulutades möönsid pooled, et kõnelused ei tule kerged. Sellest hoolimata loodetakse kokkuleppele jõuda hiljemalt kahe aastaga.