- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,45
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millest algavad ehitusvead?
Probleemid uusehitistega on tavaliselt tingitud kas korraliku projekti puudumisest, projekteerimis- või ehitusvigadest.
Ehitaja sääst võib kahju teha. Eramaja ehitaja hoiab enamasti kokku maja projekti pealt ja usaldab ehitaja kogemust analoogsete objektide ehitamisel. Projekt on eelprojekti tasemel, kus konkreetsed sõlmed on lahendamata. Sellises olukorras juhtub järgmine.Ehitaja teeb projektis muudatusi, põhjendab neid nii odavama hinna, varem tehtud toimivate lahenduste või muuga, kuid tihti otsib ehitaja vaid odavaimat lahendust. Asja muudab probleemseks see, et ehitaja ei kanna muudatusi projektdokumentatsiooni ja muutustest ei jää jälge maha ning hiljem ei pruugi teadagi, et ei ole ehitatud projekti järgi.Kui hiljem tekivad majaga ehituslikud probleemid, vastutab lisaks ehitajale ka tellija oma valikute eest.
Ka tellija sääst võib kahju tuua. Tellija proovib odavama projektiga raha kokku hoida ja samamoodi proovib ehitaja lahendada konstruktsioonide sõlmi odavamalt, kui see võimalus tellija poolt temale avaneb. Klassikaline ehitusfirma tegeleb ainult ehitamisega, mitte projekteerimisega ja tellija peaks sellega arvestama.Kui siis objekti lõpufaasis või juba garantiiajal ehitusobjektiga probleemid tekivad, kipub vastasseis tekkima sellelt pinnalt, et kas tehtud lahendus on vale või õige. Ehitaja ütleb, et ta on igal pool nii ehitanud ja toimib hästi, tellija väidab vastupidist.
Osa praaki tekib lohakusest. Osa probleeme on seotud valede ehituslahenduste kasutamisega või lohaka ja hoolimatu tööga. Sageli näiteks ei kinnitata ehitusmaterjale piisavalt, näiteks ehitusplaatide paigaldusjuhistes toodud kruvisid pannakse vähem, kui vaja või kinnitatakse konstruktsioone vale läbimõõduga kruvi või naelaga.Sageli jäetakse kaetud tööde puhul panemata korrektselt soojustus või tuuletõkkeplaat ega tehta korralikult hüdroisolatsiooni, jäetakse soojustusplaatidele vahed või mõnes kohas jäetakse üldse materjal paigaldamata.Sellises olukorras ei võida ehitusfirma tihti ka rahaliselt, sest need mõned kruvid, naelad või mõni ruutmeeter soojustust ei anna ehitusfirmale kasumit, pigem on tegemist oskuste- ja töökultuuri puudumise ning lohakusega. Enamasti "jäetakse" asjad tegemata seepärast, et materjal sai otsa ja selle asemel, et töö katkestada ja hankida vajalikud materjalid, lihtsalt kaetakse tööd kinni ja minnakse muude töödega edasi.
Lõpusirge paneb pingesse. Enim esineb probleeme maja ehitustööde lõpufaasis. Ühelt poolt kulub lõppviimistlusele alati palju aega. Ainuüksi pahtlite ja värvide vajalik kuivamisaeg kipub plaanitud ajaplaani lõhki ajama ja tellija, kes tahab majja sisse kolida, muutub närvilisemaks. Selliselt pinnalt tekib probleem, et viimistluses leitud vead paneb tellija kahtlema ka teistes ehitaja poolt tehtud tööde korrektsuses ja ehitusnõuetele vastavuses ning kaasab objekti ülevaatamiseks mõne omanikujärelevalve spetsialist.Tekib psühholoogiliselt olukord, kus ehitaja võtab sisse kaitse- ning tellija ründepositsiooni. Täiendav kontroll objekti lõpufaasis annab mingi pildi, kuid kuna enamik töid on selleks ajaks kaetud, siis tervikpilti ehitustööde kvaliteedist kaasatud spetsialist ei saa. Kindlasti aga leiab omanikujärelevalve mingi probleemi, mille lahendaks teistmoodi, kui ehitaja seda tegi. Võib tekkida põhimõtteline vastasseis.
Vigu las otsib asjatundja. Ehitusvigade õigeaegne leidmine eeldab tellijalt (või tema poolt palgatud spetsialistilt) regulaarselt objekti kontrollimist ja kaetud tööde õigeaegset ülevaatamist. Tööde kontrollimine aga eeldab projekti lugemise oskust ning materjalide ja tootjate juhistega kursis olemist, sest need on alusdokumendid, mille alusel töö toimub ja mille alusel saab töö teostamist hinnata.
Kontrollitav lepi kokku varakult. Olukorras, kus kõik tööd praktiliselt lõpetatud ja iga ümbertegemine tähendab konstruktsioonide avamist, ei taha ehitaja parandusi enam teha, sest sellel hetkel on parandustööd kallid või aeganõudvad. Ideaalis peaks juba hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimise ajal kokku leppima ehituskvaliteedi ja täpsed alusdokumendid ja -juhised, mille alusel ehitatakse. Siis on konkreetne alus mille alusel töid kontrollida ja mistahes puuduste korral alusdokumentidele viidata.
Kuidas võtta vastu vigadega tööd?Võta töö vastu tükkhaaval, fikseeri puudus.Eramu ehitamisel antakse tavaliselt valminud tööetapp või töö üle tavaliselt kord kuni kaks kuus, olenevalt tööst või etapist. Soovitav on tööetapp siduda alati kokkulepitud maksepostidega ehk iga tööetapi korrektse valmimise eest peab tellija tasuma konkreetse summa.Tööde vastuvõtmisel fikseeritakse puudus ja lepitakse kokku puuduse parandamise aeg ning mis kõige tähtsam, võetakse puudusega töö maksumus etapi maksumusest välja. Tellija võtab töö vastu korrektselt teostatud tööde osas, näiteks 95% etapi maksumusest, ja tasub korrektselt teostatud töö eest. Puudusega teostatud tööosa eest, näiteks 5% etapi maksumusest, tasutakse alles siis kui puudus on parandatud ning parandustöö võetakse vastu eraldi vaheetapiga või näiteks koos järgmise korralise tööetapiga.
Pane vigadele hind.Peamiseks probleemiks kujuneb eeltoodud lahenduse juures puudusega seotud töö maksumuse hindamine, sest ehitaja kipub tegelikkusest väiksemat maksumust parandustöödele pakkuma, sest tema huvi on kohe suurem summa kätte saada. Samal ajal tellija huvi on parandustööde osas jätta üles suurem summa, sest kui ehitaja mingil põhjusel ära kaob, on võimalik ülesjäänud summaga parandustööd ära teha. Siiski on enamik ehitajaid nõus tellijapoolse ettepanekuga, et etapi eest raha kätte saada.
Igast sammust jäägu jälg.Kirjeldatud lahendus on mõlema osapoole, ehitaja ja tellija, huvisid arvestav, kuid sellist lahendust siiski ei kasutata kuigi sageli. Ühelt poolt ei tee väiksemad ehitusfirmad korrektset paberimajandust ja ega tööetappide üleandmise akte, rääkimata aktide ümbertegemisest puudustega tööde fikseerimiseks. Olukorras, kus initsiatiivi ehitaja poolt ei tule, ei paku ka tellija korras tööde eest kohe ning parandustööde eest hiljem maksmist. Tellija huvi on hoida raha enda käes maksimaalselt kaua. On ju raha kokkuvõttes ainuke motivaator, mis ehitajat sunnib kokkulepitud töid teostama.Teisalt käituvad tellijad sageli ehitaja suhtes kategooriliselt ning jätavad suured tööetappide summad maksmata ka väga väikeste puuduste eest. See aitab küll kiiremini puudusi parandada, kuid tekitab ka osapoolte vahele tülisid, mis viivad koostöö lagunemiseni.Allikas: Eno Pappel, majaehitaja.ee
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele