Tutvumisteenust pakkuva ettevõtte Tea for Two eestvedaja Maarja Vardja sõnul on nõudlus teenuse järele suurem, kui nad kliente vastu võtta suudavad, kuid klassikalise kiirkohtingute mudeli jaoks pole eestlased veel valmis.
„Kiirkohtingud on Eesti inimesele veel võõrad. Need on suured ja avatud üritused, kuhu inimesed kokku tulevad ja järjest vestluspartnereid vahetama hakkavad, et lemmik välja valida. Meie poole pöördunud inimesed eeldavad aga kindlasti privaatsust,“ rääkis Tea for Two juht Maarja Vardja. Ta selgitas, et esmalt vesteldakse põhjalikult ning täidetakse küsimustik. Seejärel hakkab kaaslase otsimine andmebaasis olevate inimeste seast ning kui jõutakse vastastikuse nõusolekuni, korraldatakse kohting.
Oma kogemust arvestades ei tahtnud Vardja nõustuda McGarthi seisukohaga eestlaste valmidusest kiirkohtinguürituste külastamiseks, ent tõdes samuti, et tagasihoidlikuma formaadiga tutvumisteenuste järele on eestlaste nõudlus üha kasvav. Kõiki inimesi vastu võtta ei suudeta ning tihti tuleb inimestele ära öelda või ootelisti lisada, et nendega hiljem uuesti ühendust võtta.
2012. aastal õnnestus Tea for Two’l oma käivet mullusega võrreldes enam kui kahekordistada. Vardja sõnul on nende ettevõte Eestis professionaalse kohtinguturu rajaja ning aastatega on lisandunud vaid paar üksikut väikest tegijat, kuid ruumi oleks kindlasti rohkematele. „Inimesed, kes seda teenust kasutavad, on meie jaoks parim reklaamikanal. Kuna suuresti on sellise ettevõtluse puhul tegemist usalduse müümisega, ei ole väga palju mänguruumi riskide võtmiseks,“ ütles ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kevadel Tartus loodud Eesti esimene kiirkohtingufirma OÜ Speed-Dating Estonia on müügis, kuna selle omanik, iirlanna Karen McGarth soovib Eestist lahkuda. Tema kinnitusel aga läheb firmal hästi ning eestlaste huvi teenuse vastu aina kasvab. Konkurents kohtinguteenuseid pakkuvate ettevõtete turul on väike, kuid nõudlus suur.