Euronõue sunnib müüjaid poes räimi üle mõõtma

Kuressaare Säästumarketi kalapoe müüjad on ühed, kes seatud absurdse olukorra ette. Kui ma iga kala hakkaksin joonlauaga üle mõõtma, saaksid inimesed järjekorras pahuraks, sest nad ostavad ju räime kilode, mitte tüki kaupa, ütles müüja Maire Meie Maale.

Oma praktikas võtab ta tavalisest suuremad kalad silma järgi hinnates kastist välja. Iga kala mõõtes tuleks oma pool kasti kõrvale panna, lisas Säästumarketi müüja.

65aastane pensionär oli jalust rabatud, kui kolmapäeval Kuressaares Tooma kauplusest ilusaid suuri räimi osta tahtis ja nägi müüjat joonlauaga kala üle mõõtmas. "Müüja ütles, et ta ei tohi seda kala mulle müüa, sest selle pikkus on üle 17 sentimeetri. Kui aga kümnesentimeetriselt kalalt pea ja saba maha võtta, ei jää ju suurt midagi alles. Praeguse hinna eest ma sellist kala küll ei taha," kurtis ta.

Saaremaa ühe suurema kalatöötleja OÜ Ösel Fish juhataja Raul Paabu pidas kala sorteerimist enne kauplusesse jõudmist võimatuks. "Seda on ebareaalne teha. Nii tuleks pooled kalatöötlusettevõtted Eestis kinni panna," märkis ta.

Paabu sõnul tohib Soomes ja Rootsis suuremat kala kodusel turul müüa, kuid mitte eksportida. "Loogiline oleks, et Eesti läheb sama teed, aga bürokraatiat on palju ning siin võtab see kauem aega," nentis kalaettevõtte juht.

"Eelmisel kevadel me ei saanudki kala müüa ega kaluritelt töötlemiseks osta. Päris palju kala jäi selle pärast püüdmata. Euroopa Liit ühe käega toetab kalureid ja nende paatide ehitamist, püügivahendite soetamist, kuid teise käega keelab müüa," sõnas Paabu.

Veterinaar- ja toiduameti kodulehelt selgub, dioksiinisisaldus sõltub paljuski kala vanusest ja suurusest. Räime puhul tehti järeldus, et probleemsed on eeskätt suuremad räimed pikkusega alates 17 sentimeetrist. Nii ei tohigi ettevõtjad turule viia räimi, mille pikkus ületab 17 cm või kaal 32 grammi. Kilude puhul on piirsuuruseks pikkus üle 12,5 cm ja kaal üle 11 grammi.

Räimed ja kilud, mis ületavad eespool mainitud kaalu või pikkuse, kuuluvad Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürissoni sõnul kolmanda kategooria jäätmete hulka ning lähevad ümbertöötamisele loomasöödaks. Kui ta kuulis, et pärast sorteerimist tuleks sisuliselt pool kasti kauplusest tagasi saata, kostis Jürisson: "See ei ole meie probleem. Me teostame järelevalvet."