Tööpuuduse ravi nõuab igas riigis ise lähenemist

Austrias (4,5%), Saksamaal (5,4%) ja Hollandis (5,6%) on tööpuudus euroala kriisist hoolimata sama madal nagu Eestis majandusbuumi ajal. Seevastu Hispaanias (26,6%), Kreekas (26%), Portugalis (16,3%) ning veel mitmes riigis kasvas tööpuudus oluliselt.

Šokk töötas. Kahjuks jäi märkamata Eurostati tõdemus, et sügisest 2011 kuni sügiseni 2012 vähenes tööpuudus kõige rohkem Eestis, Lätis ja Leedus. Kriisi aus tunnistamine ning šokiteraapia töötas paremini kui meeleheitlik haiguse eitamine.

Nii pole õige euroala riike ühe lauaga lüüa. On nii raskesti haigeid, terveid kui ka lootusrikkalt paranevaid patsiente. Ka haiguste põhjused on erinevad. Kui Kreekas sai kriis alguse avalikust sektorist, siis Iirimaal ja Hispaanias lõid valitsusel jalad alt vead panganduses ja kinnisvaras.

Rekordilise tööpuuduse ravimiseks on johtuvalt olukorrast vaja kasutada korraga mitut ravivõtet – nii ravimeid sissevõtmiseks kui ka rühmateraapiat. Kõige raskemas seisus riigid peavad alustama sellest, et ise oma majandus ja tööturupoliitika efektiivseks muuta. Lühiajaliselt tähendab see paratamatult suurt tööpuudust, sest nii avalikus kui ka erasektoris on loodud lubamatult palju kõrgepalgalisi töökohti.

Kuna Euroopa riigid on vastastikku tugevas sõltuvuses, siis teiseks on tööpuuduse leevendamiseks vaja suuremat riikidevahelist koostööd.

Kriis teeb tugevaks. Euroopa Komisjon üritab tööpuudust leevendada ettepanekutega hoida ära “kadunud põlvkonna” teket. Homme arutab Eesti valitsus ettepanekut, et iga noor peab kindla aja jooksul pärast kooli lõpetamist saama praktikavõimaluse, täiendkoolituse või riigi toetatud töökoha.

Selle sajandi alguses pilati Saksamaad Euroopa haigeks meheks. Pärast tugevat iseloomu nõudnud ravi läbimist on Saksamaa majandus nii heas vormis, et võidab maailmameistrivõistlustel medaleid. See näitab, et kriisist saab õige tegutsemise korral tugevamana välja tulla.