Kinnisvara ostmine sai mullu hoogu juurde

Tamm viitas, et suur hulk tehinguid tehti oma vahenditega, mis viitab sellele, et on kasvanud nii hoiused kui ka investeeringute hulk kinnisvarasse. “Ostetakse nii üürimiseks kui ka elamiseks,” märkis Tamm.

Ostjad on näiteks spetsialistid, kes on kolmekümnendates eluaastates, on olnud tööturul kümme aastat ning on jõudnud sinna, et sissemakse raha kokku kogunud. “Põhjus, miks on tehingute arv kasvanud, on see, et 2011. aasta oli euro aasta ning oli kohanemisaasta. 2012. aasta näitas, milleks me võimelised oleme ning ka kindlustunne on kasvanud,” lausus Tamm.

Rääkides sellest aastast, ütles Tamm, et kui majanduskasv on 3% juures, siis tehingute arv kasvab sellel aastal vähemalt 10%.

Tarbijad optimistlikumad. Ober-Haus Kinnisvara analüütik Rain Rätt ütles, et ettevõtte üüri- ja ostu-müügitehingute koguarv kasvas peaaegu samas tempos kui kinnisvaraturg 2012. aastal kokku võrreldes 2011. aastaga. “Tehingute arvu kasvu põhjuseks on eelkõige mõningane tarbijate optimismi taastumine, kõrgenenud inflatsiooniootus ja madalad intressimäärad, mis sunnivad tarbijaid rohkem raha reaalvaradesse paigutama,” põhjendas Rätt. Ta lisas, et ka läbi aegade soodsaimad intressimäärad toetavad pangalaenuga eluaseme soetamist. “Kui tehingute maht jääb 2013. aastal samale tasemele kui 2012. aastal,  oleks see oodatav tulemus. Üllatav võiks olla tehingute arvu rohkem kui 10% kasv või vähenemine,” ennustas Rätt.

Eelmise aasta tehingute koguväärtus ulatus 1,7 miljardi euroni, mis on 13% suurem kui 2011. aastal. Korteriomandi ostu-müügitehingute ruutmeetri keskmine hind oli 760 eurot, mis on 8% kõrgem kui 2011. aastal. Tallinnas tõusis ruutmeetri keskmine hind 7%, Tartus 8% ja Pärnus 2%. “Hinna tõusu eesotsas on Harjumaa, kus hinnad on tõusnud 10%, uusarenduste hinnad on tõusnud 10–15%,” sõnas Tamm.

Ka sellel aastal mõjutab hinnavedur Tallinn kogu Eestit. “Maakondade hinnatase on praegu üsna madal, ostujõud on ka suhteliselt madal,” märkis Tamm.

Korteritehingute arv kasvas 2011. aastaga võrreldes 17%, korteritehingute väärtus üle neljandiku.  Tamm tõdes, et peamiselt ostetakse ikka kortereid, Tallinnas on endiselt populaarsed Lasnamäe ja kesklinna piirkond.

Swedbanki andmetel tehti kõigist kinnisvaratehingutest 43% panga abita. “Viimase 10 aasta jooksul pole nii suurt osakaalu kinnisvaratehingutest tehtud omavahenditest. Võrdluseks 2006. ja 2007. aasta, kus omafinantseeringute osakaal oli pea olematu. Tundub, et madalate hoiuseintresside juures on kinnisvara kui investeering jälle paljude jaoks aktuaalseks muutunud,” märkis Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.

Ostuplaan eelkõige noortel