- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,4%6 370,17
- DOW 30−0,34%44 785,5
- Nasdaq −0,34%21 100,31
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 2250,1%42 652,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,54
- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,4%6 370,17
- DOW 30−0,34%44 785,5
- Nasdaq −0,34%21 100,31
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 2250,1%42 652,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Keskpank arutas intressikärbet
„Valitsev konsensus oli aga jätta intressimäärad muutmata,“ märkis Draghi.
Samas rõhutas pangajuht korduvalt, et keskpanga rahapoliitika jääb majandust ergutavaks niikaua kui see vajalik peaks olema. Samuti jääb paika keskpanga kriisiabi kommertspankadele.
Keskpank avaldas täna ka uue majandusprognoosi, milles kärpis 2013. aasta SKP prognoosi detsembris visandatud 0,3% suuruselt SKP languselt 0,5% suurusele langusele. Kärpe tingis eelkõige läinud aasta viimase kvartali arvatust suurem majanduslangus, mille mõjud kandusid edasi ka alanud aasta algusesse.
Keskpank ei muutnud aga oma nägemust, et aasta teisel poolel hakkab majandus aeglaselt toibuma, rõhutas Draghi. 2014. aasta prognoosi korrigeeriti siiski 1,2% suuruselt kasvult 1%-le.
Inflatsiooniprognoos jäi suuresti detsembrikuise prognoosiga võrreldes samaks, kuid 2014. aastaks prognoositav 1,3%ne inflatsioon tekitab juba küsimusi, kas mitte deflatsioon pole euroalal suurem oht kui inflatsioon. Draghi sõnul riigiti ja valdkonniti deflatsiooni tõepoolest euroalal esineb, kuid mingisugusest üldisest ja ise ennast tagant õhutavast hinnalangusest rääkida ei saa. Panga siht on hoida inflatsioonitase allpool, kuid lähedal 2% piirile.
Draghi pressikonverentsi sisse juhatav avaldus ei sisaldanud seekord aga enam läinud kuul esmakordselt kõlanud mööndust, et inflatsiooni seisukohalt on riskiks ka euro tugevnemine.
Majanduse nõrkusest hoolimata kordas Draghi, et senisele riigi rahanduse korrastamise kursile alternatiivi ei ole. Eriti rõhutas Draghi struktuursete reformide jätkamise tähtsust, mis kindlustaks kärbetega juba saavutatut ning looks alust majanduse uuele kasvule.
Draghi kordas, et rahapoliitika ülekandemehhanismi tõrkumine ja finantsturgude killustatus on jätkuvalt panga jaoks suurimaid väljakutseid, mis esimeses järjekorras lahendust ootab, kuid märgid näitavad paranemise suunas. „Olukord paraneb, järk-järgult ja pikkamööda. Aga paraneb,“ ütles Draghi.
Rahul olla siiski ei saa – eriti on probleem väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, millel on alles väga raske mõistliku hinnaga laenu saada.
Draghi naeruvääristas, et iga nädal või iga kahe nädala tagant on finantsturgudel uus mure, uus „angst“, mille pärast hirmu tunda. Pangajuht kordas juba mantraks saanud lauset, et ei maksa alahinnata seda poliitilist kapitali, mis valitsusjuhid on eurosse investeerinud. Seda niisama kergelt käest ei anta.
Draghi ei läinud kaasa spekulatsioonidega, mis kõik võiks takistada Itaalia puhul turge seni rahustanud tugiostuprogrammi (OMT) käivitada. Küll aga möönis ta väikese Küprose kohta, mille abipaketi kokkupanek on väga keeruline, et riske ei või alahinnata. „See on väike majandus, kuid süsteemne risk ei pruugi seal olla väike,“ hoiatas ta. Küprosel omakorda tuleb Draghi sõnul kasutada võimalust ja lasta oma rahapesu vastaste seaduste toimimine välismaistel audiitoritel üle kontrollida (nii nagu euroala rahandusministrid ka sel nädalal kokku leppisid).
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele