Sirje Rank • 6. märts 2013 kell 4:00

Euroopa tembib kibedat  kriisirohtu lahjemaks

Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ei kiirusta karistama riike, mis riigi rahanduse korrastamisega kokku lepitud ajaks toime ei tule.

“Teatud juhtudel võib ülemäärase defitsiidi vähendamiseks seatud tähtaegade ümbervaatamine olla õigustatud,” ütles Rehn esmaspäeva õhtul pärast euroala rahandusministrite kohtumist.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul olnuks signaalina siiski parem, kui riigid pingutaksid rohkem ja iga majandusprognoosi halvenemine ei tooks eesmärgi nihutamist.

“Samas on reeglites selline kompromissi koht olemas ja eks poliitikas kipub tihti selline pehmenemine toimuma,” ütles Ligi eile Brüsselis. “Olen veendunud Eesti kogemuse põhjal, et konsolideerimine koos struktuursete reformidega toetab kasvu. Aga seda võtavad poliitikud ja eriti valijad väga raskelt omaks.”

Olli Rehn eitas, et euroala reeglite karmistamisel võimu juurde saanud komisjon on jälle “pehmeks” läinud.

Euroala reeglistik “ei ole rumal”, laenas Rehn Euroopa Komisjoni endise juhi Romano Prodi kurikuulsaks saanud väljendust. “Rõhk on avaliku sektori struktuursel tasakaalul.”

Ehk teiste sõnadega – nominaalsete näitajate tagaajamine olukorras, kus euroala majandus on esimest korda euro käibelevõtust kaks järjestikust aastat languses, ei ole peatähtis.

Ka Ligi möönis, et järeleandmised ei ole võrreldavad 2004.–2005. aastaga, mil Saksamaa ja Prantsusmaa euronormidele vilistasid.

Vähem karmid toonid näisid eile meeldivat finantsturgudele – raskustes euroala riikide võlakirjade hinnad kosusid.

Kärpemeetmete üle ei kurda üksi Prantsusmaa, Kreeka või Hispaania. Isegi Holland on tunnistanud, et ei suuda kokku lepitud tähtajaks eelarvedefitsiiti normi saada. Ehk siis riik, mis on olnud üks rangemaid karmi kärpekuuri nõudjaid ning mille rahandusminister Jeroen Dijsselbloem on värskelt saanud eurogrupi juhiks.

Hollandi peaminister Mark Rutte loodab aasta ajapikendust saada – praegu on riigi majandus lisakärbeteks liiga nõrk.

Neid argumente toetab IMFi ülestunnistus, et kiireid kärpeid nõudes alahinnati nende negatiivset mõju majandusele. Isegi Läti puhul on tagantjärele tõdetud, et kärbetega pingutati üle. Ent praegu on Läti neid väheseid riike, mis rahaliitu kuulumise tingimused täidab.

Eile andis Läti rahandusminister Andris Vilks Olli Rehnile üle taotluse anda suveks ametlik hinnang, kas Läti on euroga liitumiseks valmis.

 “See on väiksele majandusele ainuõige valik,” kommenteeris Jürgen Ligi.” See stabiliseerib, tõstab nende väärikust ja prestiiži ja tõsiseltvõetavust investorite seas.” 

Ligi jäi kindlaks, et eurotsoon on atraktiivne majanduskeskkond ja parim valik nii Lätile kui ka Eestile praegugi, mil töötuse määr mõnes euroala riigis juba 30% piiri noolib.

“See on pikk jutt, mismoodi on vigu tehtud eelarvepoliitikast sotsiaalpoliitikani,” tõrjus Ligi, viidates, et korrigeerimine käib ja raamistik selleks on paigas. “Meie astusime ikka palju tooremasse euroliitu kui Läti. Läti puhul on raamistik ees ja toimib,” ütles ta.

Esimesed riigid – Iirimaa ja Portugal – valmistuvad korrigeeriva abiprogrammi alt väljuma, ehkki vajavad selleks ilmselt ajapikendust abilaenu tagasimaksmiseks.

Järgmise riigi, Küprose, abipakett aga viibib, kuna rahapesu kahtlused ja võõra raha juurdemeelitamisele rajatud majandusmudel muudavad paketi kokkupaneku keeruliseks.

“Parlamentide jaoks on küsimus, mida me seal päästma läheme,” lausus Ligi, nähes siiski positiivset arengut Küprose valitsuse vahetumises.

Ligi märkis, et ei jaga kartusi, et Küpros kujutab endast euroala jaoks süsteemset riski. Riik on selleks liiga väike, et euroala tõsiselt raputada, arvas Ligi.

Eilsel ELi rahandusministrite kohtumisel vaieldi kõige tulisemalt pankurite boonuste piiramise üle, mille Euroopa Parlament seadis tingimuseks pangandussektori reeglite ulatuslikumale reformile (nn Basel III reeglid). Suurbritannia jäi boonuste piiramisele vastu seistes sisuliselt üksi.

 “Tavaliselt oleme brittidega sarnasel positsioonil, kuid kaitsta kriisist räsitud Euroopas väga kõrgeid boonuseid on keeruline,” nentis Rootsi rahandusminister Anders Borg agentuuri TT vahendusel.

Ligi sõnul on pankurite rahakotti vaatamine poliitikas olnud mõneti asendustegevus, kuid selles on siiski ka tugev sisu. Preemiad buumi aja kuumaval turul lõigatud kasu eest on Ligi sõnul igal juhul probleem. “See võimendab ülemäärast riskivõtmist ja finantsmulli,” ütles Ligi.

Brittidega üritatakse siiski kokkuleppele jõuda. Kui mõni teema mõnd riiki teistest oluliselt enam puudutab, pole häälteenamusega otsustamine kõige ausam, ütles Ligi. “Üle ei tohi vinti keerata.”

Hetkel kuum