Hiinasse maksab minna pakkuma toodet, mida nad ise seal teha ei saa. Enne oma kauba tutvustamist on aga Hiina majandusteadlase Xiaotian Zhangi arvates mõttekas tutvustada Eestit.
“Hiinlased suhtuvad tundmatusse ettevaatusega,” ütles Xiaotian Zhang, kes on õppinud ka Tartu ja Oulu ülikoolis. “Kuna suuremal osal neist pole aimu isegi sellest, kus Eesti asub, tuleb turule sisenemist alustada Eesti tutvustamisega.”
Zhang soovitab viidata rahvusvaheliselt tuntud brändidele, nagu Skype. “Nimetage Eestit Euroopa Liidu Hongkongiks! Väike, aga konkurentsivõimeline,” pakub ta välja variante.
Keskenduda on mõtet ühele provintsile või isegi linnale, keskmise suurusega linnast peaks Zhangi sõnul esialgu piisama. “Umbes 8 miljoni elaniku seas tarbijaid leidub,” naeris ta.
Hiina majandusfoorumil, mille korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 7.märtsil Tallinnas, keskenduti aasia turu spetsiifikale. Praegu Harvardis õppiv Xiaotian Zhang tutvustas kuulajatele tema koduriigi regioonide eripärasid.
Tööstuskeskus idas. Zhejiang ja Jiangsu provints koos Shanghaiga annavad 35% riigi tööstustoodangust.
Väidetavalt Hiina rikkaim Huaxi küla asub Jiangsu provintsis. Küla elanikud on kõik ühise ettevõtte aktsionärid. Huaxi liikmed asutasid 1961. aastal mitmes valdkonnas tegutseva ettevõtte. Iga kodanikul on vähemalt pool miljonit eurot pangakontol ja vähemalt 400 ruutmeetri suurune kodu.
Põhja-Hiina. Paar viimast aastakümmet tõusnud majandus on toonud välismaiseid otseinvesteeringuid. Regiooni kuuluv Shandong on suurim põllumajanduslik provints.
Kesk-Hiina. See piirkond on idapoolsetest aladest vähem arenenud raskemate ligipääsude tõttu. Põhirõhk on põllumajandusel. Viimastel aastatel üritavad elavdada majandust. Tarbijad on piiratud ostujõuga, kuid järgivad suurlinna ja rannikualade trende.
Edela-Hiina. Siinne provints Sichuani on suurima rahvaarvuga. Maakonnas on 100 miljonit elanikku, see on 2/3 Venemaa rahvaarvust.
Vaatamata tööstustoodangu suurele mahule leiavad paljud välisfirmad, et tarbijad on unised, seetõttu ka turg inertne. Samas on piirkonnas rikkalikult loodusvarasid ja seal on hea infrastruktuur, seetõttu on arengupotentsiaal hea.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
4
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
5
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Viimased uudised
Kuidas juhtida bürood, kus ei ole inimesi?
Hetkel kuum
Ennustab riigivõlakirjadele vähest kauplemist
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Tagasi Äripäeva esilehele