Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toetused tõukavad investeerima
Väide, et suuremate ettevõtete toetamine ei anna efekti, on paljad sõnad, sest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ei ole suutnud näidata ühtegi toetuste efektiivsuse mõõtmise metoodikat.
Nn suurettevõtted on tõestanud oma ärimudeli toimimist, sest muidu ei oleks nad seal, kus nad on. Keskendumine ainult n-ö äriplaanipõhisele toetamisele tähendab, et toetuste määramise ebaõnnestumine suureneb veelgi. Eriti kui toetusega ei käi kaasas omafinantseerimise kohustust piisaval määral.Miks peaks toetama ettevõtteid, kes saavad ise hakkama ja maksavad ka dividende? Krimelte sai 2011 EASi toetust umbes 500 000 eurot. Et seda saada, pidi Krimelte ise investeerima 750 000 eurot (proportsioon 40 : 60). Võib kindel olla, et ettevõte, kes peab sellise summa välja käima, kaalub väga põhjalikult investeeringu tasuvust. Oluline ei ole siin toetuse suurus, vaid investeeringu õnnestumine. Kogu kava ja tegevus mõeldakse väga põhjalikult läbi, mis iseenesest on juba väärtus. Olukorras, kus ettevõttel on võimalus toetusega efektiivsust oluliselt suurendada, on juhtkonnal kindlasti palju lihtsam veenda osanikke valima dividendide asemel investeerimise. Riigi seisukohalt ongi oluline, kuidas tõugata ettevõtteid rohkem investeerima.
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.