Teenusmajanduse koda: välismaalane tööle kuu ajaga

„Et ei oleks nii, et iga vastuse saamine ja iga samm edasi võtaks jälle kuu aega menetlemist või et mingisugust tüüpi elamisluba saab taotleda ainult siis, kui inimene on oma koduvabariigis või, vastupidi, peab lendama siia kohale. Kogu protsess oleks pigem töötaja ja tööandja suhtes kiirem ja inimlikum,“ rääkis Narusk.

Tema sõnul on juba korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus ettevõte on loobunud välismaise tippspetsialisti palkamisest kaasneva tülika bürokraatia pärast. Naruskil on isiklik kogemus GrabCADist, kus töökohale kandideeris Austraalia kodanik, kelle värbamist oleks võinud CV põhjal kaaluda. Kui aga selgus, et elamisloa ja tööloa saamiseks ning ettevõttesse tööle asumiseks kulub minimaalselt 6-7 kuud asjaajamist, otsustati kandidaadist loobuda. „Ettevõte ei saa nii kaua oodata, ettevõttel on vaja see inimene palgata homme või kui see reaalne ei ole, siis vähemalt kuu või kahe jooksul,“ rääkis Narusk ning lisas, et sarnaseid juhtumeid on olnud veelgi.

Teine punkt, mille kohta koda eelnõusse ettepanekuid tegi, puudutas välistudengite elamislubasid. Nimelt tahetakse, et need välistudengid, kes on tulnud Eesti ülikoolidesse õppima, jääksid siia ka pärast kooli lõpetamist tööle.

„Nende elamisloa kehtivuse aeg oleks natuke paindlikum, et nad peale ülikooli lõpetamist ei peaks kiiresti Eestist minema lendama, vaid et meil oleks huvi sellist kõrgharitud seltskonda siia Eestisse elama jätta. Minu meelest see oleks nii ettevõtetele kui majandusele tervikuna asi, mida pigem soodustada,“ sõnas Narusk.

Tema sõnul on ka oluline, et Eestisse tuleks koos kvalifitseeritud tööjõuga ka kvaliteetne väliskapital. Selleks et seda riiki saada, võiks samamoodi olla kajastatud selline erijuhtum, kus võiks olla huvi nende inimeste riiki meelitamisel, kes toovad endaga kaasa nii ajupotentsiaali kui ka kapitali, leidis Narusk. Selline erijuhus oleks tema sõnul samamoodi elamisloa taotlemise protsessis olemas ja seda saaks vajadusel rakendada. „Kui talent tuleb Eestisse, selleks et siin mingi äri püsti panna, siis me peaks soodustama, et kapital ja töötajad mõlemad jääksid Eestisse ja saaksid siin ärikeskkonna mõttes väga soodsad tingimused arenemiseks,“ leidis Narusk.

Ta rõhutas korduvalt, et eelnõu kiire valmimine on väga positiivne, samuti see, et siseministeerium kaasas koostamisse palju erinevaid huvigruppe. „Tegelikult elamisloa seaduse tingimuste muutmine oli teemaks juba 2011. aastal. See, et see on nüüd reaalselt tegudeni jõudnud näitab, et trummi löömine lõpuks tasub ära.“