Äripäeva Rikaste edetabelis olev ärimees Sulev Kodu sulges möödunud reedel oma viimase Hinnapommi poe ning taandus jaekaubandusest, põhjuseks kaubanduse muutunud ärimudelid.
“Hinnapommi ei ole enam. Nägemist,” lausus Glasmir OÜ juhatuse liige Tiit Lepp telefoni teel. Kui ajakirjanik kohe tagasi helistas, võttis toru juba teine mees, kes ütles, et juhatuse liige läks just koosolekule, ega osanud öelda, mis kell see lõpeb. E-kirjale jättis Tiit Lepp vastamata ning hiljem ei soovinud ta rohkem Äripäevaga suhelda.
Kommentaarideks jäi kättesaamatuks ka Sulev Kodu.
Kadaka tee poes pakiti asju. Tallinnas Kadaka tee 74b asuva poe müüja ütles telefonis, et pood on kinni. “Alates 31. maist on pood suletud, firma lõpetas oma tegevuse,” täpsustas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile lõunal käis Kadaka teel asuvas poes veel vilgas toimetamine. Tõsi, midagi osta enam ei saanud, müüjad pakkisid viimaseid asju kastidesse. Kuhu need asjad lähevad ja mida nendega tehakse, ei osanud töötajad öelda. “Kulud olid suured ja tulusid ei olnud, ega siin ei ole midagi muud öelda,” ütles üks poemüüja äri lõppemise põhjuste kohta.
Küsimusele, mis saab töötajatest, vastas ta, et töötajad on koondatud ning neile makstakse korralikku koondamistasu, sest tegu oli pikaajaliste töötajatega. Viimane tööpäev oli neil möödunud reedel.
Veel enne seda sai poest osta paljusid asju esialgsest hinnast poole soodsamalt. Mõne riideeseme sai kätte lausa ühe euroga ja mannekeenid maksid 25 eurot.
Algus ja lõpp Kadaka teel. Esimene Hinnapommi kauplus avati 1996. aastal just Tallinnas Kadaka teel. Selle poe otsustas ettevõtte omanik nüüd viimasena sulgeda.
Majandusaasta aruannetest selgub, et 2006. aastal äri veel õitses ning avati üks uus kauplus, neli kauplust koliti ümber uuematesse ja logistiliselt parematesse ruumidesse.
2006. aasta lõpu seisuga kuulus ettevõttele 76 kauplust üle Eesti.
Järgmisel aastal aga otsustas omanik neli ebarentaablit kauplust kinni panna, aasta lõpuks oli seega järel 72 kauplust.
Järgnevatel aastatel suhtutakse iga kaupluse potentsiaali ja prognoositavasse tasuvusse kriitilisemalt ning üritatakse oma tegevust ümber struktureerida, selgub aruannetest. Üritati kulusid kokku hoida ning suleti mitu kauplust, mis tõid kõige suuremat kahjumit.
Hetkel kuum
6% intressimäär ja kord kvartalis väljamaksed: märkida saab 17. juunini
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurimad kuluallikad olid tööjõu- ja üürikulud, mis määrasid olulises osas, missugused kauplused tööd jätkavad.
Kiirmoe kauplusekette Reserved, Cropptown, Mohito ja House haldava LTT Retail Estonia OÜ juhatuse esimees Hendrik Ilja Pass ei osanud öelda, miks Hinnapomm oma uksed sulges. “Võib-olla läks nende ärimudel vett vedama. Ma ei ole nende asjadega kursis,” märkis Pass.
Odav kaup nõuab suurt külastajate hulka. “Kaubandus on valdavalt kaubanduskeskustesse liikunud. Kuna kaubanduskeskuses on ettekirjutatud kulumäär, siis on suhteliselt keeruline madalate hindadega kauplust üleval pidada,” lausus Pass.
Passi sõnul peaks selleks, et madalate hindadega saaks käivet hoida, külastajate arv olema päris suur. “Võib-olla Hinnapommi häda oligi selles, et kaubanduskeskustes ei olnud neil üldse kauplusi, ning siis ta jäigi kõrvale,” sõnas Pass.
Pass usub, et mingi osa kasutatud rõivaste poodide klientuurist säilib igal ajal. “Teatud grupp inimesi, kellele korduskasutamine on hästi oluline,” lausus Pass.
Hinnapommi kaupluseketi moto oli “Iga päev soodsad hinnad”. Kaubavalikus oli esikohal rõivad ja jalatsid, aga pakuti ka mänguasju, keraamikat, punutisi ja majapidamistarbeid.
Riideid toodi konteineritega
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev kirjutas 2009. aastal, et Silver Kodu on oskuslikult kasutanud seda, et inimesed on nõus maksma sarnase kauba eest erinevat hinda.Sulev Kodule kuuluv ettevõte Glasmir ostis laiast maailmast odavalt kokku rõivaid, pani need konteineritesse, transportis Eestisse ning siis vastavalt väljanägemisele suunas oma erinevatesse poekettidesse.Kodule kuuluvad kaupluseketid Metro, Cartini ja Hinnapomm. Lisaks kaubandusele tegelevad tema firmad kinnisvaraarendusega ning annavad teistele ettevõtjatele laenu.Rõivakaubandusäri alustas Kodu koos Tiit Lepaga. Mehed olid oma firmas võrdsed partnerid, kuid siis tuli omanikeringi salapärane Belize investor ning pärast seda sai omanikuks Sulev Kodule kuuluv ettevõte.Tiit Lepp otsustas aga millegipärast jätkata pärast offshore-firmat palgatöötajana ja on nüüd mitme Sulev Kodu firma juhatuses.Vähemalt nii selgub avalikest registritest.
Kronoloogia
Poekett kuivas kokku
1996 avati esimene kauplus Tallinnas Kadaka teel2006 76 kauplust üle Eesti2007 72 kauplust üle Eesti2008 47 kauplust üle Eesti, käive vähenes poole võrra2009 28 kauplust, käive vähenes 59%2010 10 kauplust2011 7 kauplust2012 olenevalt tarbimiskäitumisest otsustatakse, kui palju kauplusi veel suletakse31. mai 2013 suletakse viimane pood
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tasub teada
Sulev Kodu Äripäeva rikaste edetabelites:
2012. aastal 108. kohal vara väärtuseks hinnati 20,4 mln eurot2011. aastal 97. kohal vara väärtuseks hinnati 19,9 mln eurot2009. aastal 40. kohal vara väärtuseks hinnati 38,5 mln eurot2008. aastal 45. kohal vara väärtuseks hinnati 56,2 mln eurot2009. aastal Äripäeva Dividendide edetabelis 71. kohal 319 558 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kommentaar
Soodsate riiete poode on üleliia
Tiiu Tedremäe, Tiiu Tekstiil OÜ ehk Säästur 1 omanik Oleme turul tegutsenud kolmteist aastat. Eelmise aasta novembri lõpus otsustasime lisaks kasutatud riietele hakata müüma ka uusi riideid. Meil on kolm poodi: Kohilas müüme 80% kasutatud riideid, Järve Keskuses ka 80% kasutatud riideid ning Tallinna kesklinnas Metro Plazas müüme 20% kasutatud riideid ja seda turismikuudel. Selle põhjus on see, et tooraine on läinud kehvemaks ja kallimaks. Meie ise suudame tuua riideid Euroopast ning meie juurde tulevad ka mõlemad kliendid – nii uute kui ka kasutatud riiete omad, hoiame seda tasakaalu. Mõlemale asjale on ostjaskond olemas.
Rõivad lagunevad ruttu ära. Kasutatud riideid on vähemaks läinud, sest riideid toodetakse odavast materjalist ning õmblused on kehva kvaliteediga. Uute riiete tootjad on huvitatud sellest, et inimesed tarbiksid rohkem. Nad tahaksid, et riided visatakse ära ning need ei läheks teisele ringile. Selleks, et jääda Eesti turule konkureerivaks, on vaja leida uusi väljundeid. Meie toome uusi riideid Itaaliast ja Prantsusmaalt. Kasutatud rõivad tulevad Saksamaalt, Inglismaalt ja Austriast. Samuti toome defektiga rõivaid, mis on eestlaste seas atraktiivne kaup.Kui oleks häid töötajaid, siis me laieneks. Eestis ei ole sellist tööjõudu, kellega võiks arvestada. See ei vasta tõele, et tööandja ei taha raha maksta.
Eestlased on hakanud rohkem raha lugema. Hinnapommis oli kvaliteet halvem kui kiirmoepoodides ja ilmselt on see ka üks kinnipanemise põhjusi: inimene on hakanud rohkem vaatama ja mõtlema, mida ta ostab, eestlased on oma ostudega koomale tõmmanud. Eestis ei ole rohkem soodsama hinnaga riietekette vaja. Minu arvates on neid liiga paljugi. Euroopas ei ole sellist asja, et pood on iga nurga peal. Ma saan aru, miks on meil rõivad kallid, sest väikesi koguseid ei taheta pakkida ja nendega ei taheta tegeleda. Rendihinnad ja kommunaalhinnad on meil kõrged.Samas ma arvan, et selline naiselikkus – ma proovin selga, et mulle sobib – kindlasti jääb. Kesklinnas on positiivne see, et turistid on olemas, mis aitab ka Eestil majanduslikult elada. Kui turistid ära kaovad, siis võib neid sulgemisi veel tulla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Taust
Sulev Kodule kuuluvad firmad
Tongo OÜ – tegevusala puudub, kuulub 100%Dives OÜ – investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jt finantsvahenditesse, kuulub 100%Dives OÜ kuulub 100% Glasmir OÜ-le – rõivaste ja jalatsite hulgimüük ning enda või renditud kinnisvara üürileandmineVintselle OÜ kuulub 100% Dives OÜ-le – muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevus
Seotud lood

6% intressimäär ja kord kvartalis väljamaksed: märkida saab 17. juunini