Hummeri-mees näitas kantimise meistriklassi

Juba 2008. aastal Äripäeva poolt Hummeriga võlglaseks ristitud ja petuskeemidega korduvalt “Pealtnägija” eetris olnud Marek Hariku tööjõuäri tähendas välismaale värvatud töötajate orjalikku kohtlemist ja raha pööritamist väljaspool ettevõtte põhitegevust.

Hariku esimese, 2008. aastal kulmineerunud tööjõuäri skeemi keskmes oli AS Estonian Shipbuilding (edaspidi ES). Ettevõtte ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi koostatud aruandest ja 2009. aastal prokuratuurile esitatud kuriteoteatest ilmneb, et Harik tegeles ESi tühjakskantimisega. Selle asemel, et ettevõtte kohustusi täita, kantis Harik firmast raha välja, andes laenu sisuliselt iseendale. Kahju said ka ettevõtte võlausaldajad.

Raske juhtimisviga. “Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga, mille Marek Harik pani toime tahtlikult,” oli pankrotihaldur Kraavi hinnang. Ta lisas, et ES tegeles majandustegevusega põhiliselt 2008. aasta jaanuarist kuni sama aasta septembrini ehk ajal, mil juhatuse liige oli Harik.

Lisaks raha väljaviimisele toob halduri aruanne päevavalgele värvikireva seltskonna, kes Harikule kuulunud ESile suuri summasid laenas.

Üks tandem, kes ESi kontodele raha kandis, on lähiajal ulatusliku maksupettuse süüdistusega kohtu alla astuvad Hando Palm ja Janek Aasma ning nende ettevõte OÜ Skylux. Aasma eraisikuna kandis ESile 900 000 krooni, Skyluxilt laekus 1,6 miljonit. Aasma oli lühikest aega ka ESi nõukogu liige.

Nii Palm, Aasma kui ka Skylux on praegu kahtlustatavad 2,45 miljoni euro suuruses kütuse- ja autoäriga seotud käibemaksupettuses. Äripäev kirjutas tandemist nende ajutise vahistamise järel 2011. aastal. Kuritegeliku maailmaga kursis allikad ütlesid siis Äripäevale, et Palm ja Aasma on lähedalt seotud Eesti allilmaliidritega.

Teadmatuses juhatuse liige. Hariku ettevõttesse paigutas raha ka laiemale avalikkusele tundmatu Heiki Rosimannus, kes kandis eraisikuna ja paari ettevõtte kaudu ESi kontodele üle 700 000 krooni. Rosimannus oli ka ESi viimane juhatuse liige. Ta sai juhatuse liikmeks 2008. aasta oktoobris ja juba novembris palus end sellelt kohalt kustutada, kuna ei täitnud enda sõnul faktiliselt juhatuse liikme ülesandeid ning tal puudusid vastavasisulised kokkulepped. Rosimannus teatas registripidajale, et on korduvalt esitanud nõukogule taotlusi enda vabastamiseks juhatuse liikme ülesandeist, kuid neile ei reageeritud. Registripidaja eemaldaski Rosimannuse seadusele tuginedes võlgades ESi juhatusest ning ettevõte jäi juhatuse liikmeta. Eile ütles Rosimannus Äripäevale, et raha liikus tema juhatuses olemise ajal ettevõtte kontodelt välja tema teadmata (vt Rosimannuse kommentaari ülal – toim).

Veel tegid ESile rahaülekandeid skandaalse firmadeasutaja Hannes Rosina osalusega ettevõtted. Rosina ja Mihkel Kõrgmaa ettevõttelt OÜ Ettur laekus ESi kontole pankrotihalduri aruande järgi 1,5 miljonit krooni. Ettur on riskantsete laenude andmisega tegelev firma, mille viimane majandusaasta aruanne pärineb 2007–2008 majandusaastast. Äripäev on kirjutanud, et Ettur on olnud seotud ka Keskerakonda rahastanud Siim ja Sulev Seppiku erinevate firmadega. Teine Rosinaga seotud ettevõte EverGreen Project, kus ta on omanik koos kasuisa Paap Suurmaaga, kandis ESile üle 250 000 krooni. Etturi ja EverGreen Projecti kasuks seati ka hüpoteegid Hariku toonasele varale – Tabasalu lähedal asuvale uhkele villale.

Laenuandjail õnnestus pangakontodele tuginedes ESist oma raha tagasi saada väga vähe. Pangakontod näitavad hoopis, et Harik laenas ESilt 2,7 miljonit krooni oma firmadele ning 450 000 krooni varem kriminaalkorras karistatud Elvis Raamile. Raami on karistatud nii varguste, maksukuriteo kui ka narkokuriteo eest. Ta oli lühikest aega ka ESi nõukogus ja juhatuses. Nii tehtigi ettevõte rahast tühjaks.

Kui pankrotihaldur 2009. aasta alguses ESi pangakontodele ligi pääses, haigutasid seal ümmargused nullid. Samal aastal algatatud kriminaalasi ESi pankrotistumise uurimiseks pole seni mitte kuhugi jõudnud, kuna uurijad on ülekoormatud.

Nõudis mustandit. Eriti kurioosseks muudab eespool kirjeldatud ESi skeemi see, et äravahetamiseni sarnase “äri” pani Harik koos vähemalt osaliselt sama seltskonnaga püsti ka teist korda, seekord teises riigis ja teiste firmadega. “Pealtnägija” avalikustas tänavu, kuidas hulk eestlasi sai petta kellegi Mark Janise organiseeritud töödel Norras – see saaga pole veel lõppenud. Mark Janis pole aga ei keegi muu kui Harik.

Paraku ongi skeemipunujatel ja kurjategijatel Eestis lihtne identiteeti muuta (vt altpoolt).

Marek Harik Äripäeva küsimustele ei vastanud, sest toimetus polnud nõus talle enne avaldamist artikli mustandit näitama. “Soovin kindlasti Teie tööandja Äripäev ASi esindusõigusliku isiku allkirjaga kinnitust selle kohta, et minu vastuseid ei kasutataks kontekstiväliselt minu ega kellegi kolmanda isiku vastu,” teatas Harik ühes oma kirjas.

Lisaks sellele, et Marek Harikut teati kui Hummeri-meest, kuulus talle 2005. aasta sügisest luksuslik villa Tabasalu lähedal Suurupis. Häärberi väärtus oli buumi ajal hinnatud ligi kümnele miljonile kroonile.

Kinnistu osutus Harikule tõeliseks rahaauguks, kuna erinevad laenuandjad pakkusid talle selle tagatisel üha uusi laene, kuni kinnistule seatud hüpoteekide suurus ulatus pea 12 miljoni kroonini. Sellele lisandus viimasena kohtulik hüpoteek Hariku endaga seotud firma kasuks.Hariku kinnistule seati aastail 2005–2008 hüpoteeke SEB Eesti Ühispanga, OÜ Mulgi Pant ja ASi Kagu Invest kasuks. Kõige viimasena seati hüpoteegid firmade asutaja Hannes Rosinaga seotud osaühingute Ettur ja EverGreen Project kasuks – Rosina laenud olid seega riskantseimad. Viimane kinnistule seatud hüpoteek oli 1,5 miljoni kroonine kohtulik hüpoteek Hariku endaga seotud Sailing Partners OÜ kasuks.Üle 13 miljoni krooni suuruse hüpoteegikoormaga kinnistu müüdi eelnevalt mitu korda luhtunud enampakkumisel lõpuks 2010. aasta kevadel vaid 3,3 miljoni krooniga.

Eesti nimeseadus võimaldab kurjategijatel ja skeemipunujatel identiteeti vahetada, kuna kuritegelik minevik ei takista nime muutmist.Ainuüksi eelmisel kahel leheküljel kirjeldatud räpases tööjõuäri skeemis figureeris kaks nimevahetajat – Marek Harik, kellest sai pärast ärikeeldu Mark Janis, ning Hando Palm, kes on kahtlustatav ulatuslikus maksupettuses ja kes minevikus on kandnud perekonnanimesid Hanschmidt ja Mäesalu. Nimevahetajaid on aga kurikaelte hulgas rohkelt.Kui alles hiljuti oli ajakirjanduses juttu, et nimeseadus keelab nime vahetamisel enam kui paari­saja levinuma perekonnanime valimise, siis majandus- või muude kuritegude eest karistatud inimestel on nime vahetada lihtne. Nii saab kurioossel kombel oma identiteeti kerge vaevaga muuta korduvalt vangis istunud isik, samas kui karistamata inimene ei tohi valida omale perekonnanimeks liiga levinud nime.

Palju on näiteid, kus kriminaalse või muul moel kahtlase taustaga isik vahetab eesnime, perekonnanime või mõlemat korraga ja paneb seejärel toime uusi kuritegusid. Nime vahetamine aitab kurikaeltel ohvreid uute skeemidega lollitada, näiteks majanduskuritegude puhul, kus “määritud” nimega võib olla raskem heauskseid petta.“Karistust kandnud isikute nimetaotlusi menetletakse üldistel alustel ja nime andmisel ei mängi rolli see, kas inimene on karistatud või mitte. Seda ka ei uurita,” ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas. Ta nentis, et isikute ebaausad kavatsused ei tule nimemuutmise menetluses välja. “Kuidas nime muutnud isik uue nimega edasi kavatseb toimetada, jääb meile paratamatult teadmata,” rääkis Pungas. Samas märkis ta, et kui isik soovib oma nime muuta korduvalt, siis see on võimalik vaid mõjuval põhjusel.

Nimeseadus võimaldab üldjuhul isikutel nime muuta üks kord.Avalikke andmeid nimevahetamise üle otsustamisel ametnikud siiski kasutavad ja see võib mõjutada ka otsust, kas isikul lubatakse nime vahetada. Näiteks kui inimene väidab, et tema kohta on internetis laimavad artiklid, siis kontrollitakse, kas need artiklid on tõesti olemas.

Uurija lähtub isikukoodist. Kuritegude uurijaid isikute nimevahetamised reeglina ei sega, kuna isikuid identifitseeritakse peamiselt isikukoodi järgi. Lisaks jõuab nimevahetuse info registritest kiiresti uurijateni.“Politseitöös isikute nimevahetused erilist probleemi ei valmista,” kommenteeris politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk. Hüpoteetiliselt on võimalik olukord, et nimevahetus ja uus kuritegu on jäänud väga lühikesse ajavahemikku ning pole jõutud uuendatud isikuandmeid ühest registrist teise kanda. “Siis võib lühiajaliselt mõningaid probleeme tekkida,” ütles Kuusk.Tavainimestel soovitas Kuusk vajadusel isikute tausta kontrollida interneti otsingumootorite ja sotsiaalmeedia abil, kust võib leida huvipakkuvat infot isiku tausta ja suhtlusringkonna kohta. Ka saab teha päringuid karistusregistrisse, kus on näha kõik isiku kehtivad karistused.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juht Rain Kuus rääkis sarnaselt politseiga, et maksupettuste uurimisel ei ole petuskeemis osaleja nimevahetus probleem, kuna tegu uuritakse kuriteokoosseisu kirjelduse järgi ning kurjategija nimel ei ole selles mõttes tähtsust. “Kuna isikukood jääb nimevahetusel samaks, tuleb eeluurimise käigus välja ka isiku varasem identiteet ning seetõttu ei jää retsidiivne käitumine tähelepanuta ja menetluskokkuvõttes märkimata,” rääkis Kuus.“Nimevahetuse eesmärk on seega üldjuhul ikka soov luua avalikkuse jaoks uus ja negatiivse taustata kuvand, mitte kaval plaan uurijaid eksitada,” märkis ta.Maksukuritegude puhul on Kuuse sõnul olnud väga harvad juhtumid, kus isikul on muutunud ka isikukood, kuid minevikust ei päästa isikut isegi see, sest maksukohustuslaste registris on igaühel veel eraldi ID, mida inimene ise muuta ei saa.

Avaldame valiku nime vahetanud isikutest, keda on kriminaalkorras karistatud või kes on tuntud skeemimeistrid. Kirju minevik ja isegi kuriteod pole takistanud neil oma identiteeti muutmast.Sageli on just kurikaelad need, kes soovivad nime vahetada, et uute skeemidega tegeledes oleks tavainimestel vähemalt esialgu raskem nende mineviku kohta infot leida.Isegi kui nimevahetajal on ausad kavatsused, tekib küsimus, kas kurjategijatel peaks olema nii lihtne oma nimest ja seeläbi minevikust lahti öelda?

Tauno Laasme, endise nimega Tauno Veri Tegemist on korduvalt narko­kuritegude eest vangis olnud mehega, kes viimati vahistati eelmise aasta lõpus, kui üle 200 grammi kokaiini käitlemises said kahtlustuse ka teised jalgpalliklubi Nõmme Kaljuga seotud või seotud olnud isikud.Ajakirjanikud ristisid Tauno Vere omal ajal glamuurseks narko­ärikaks, kelle moto oli “pidu igal õhtul”. Ta sõitis ringi BMW maasturiga, mille numbrimärk oli BECKS23. Lisaks David Beckhami jumaldamisele mängis ta ka ise jalgpalli, kuuludes jalgpalliklubi Nõmme Kalju ridadesse.Postimees on kirjutanud, et siis veel Laasme nime kandnud Tauno sai esimese karistuse narko­kuritegude eest juba 1997. aastal, kui ta tabati ööklubi Hollywood ees ecstasy-tablettidega.Teist korda mõisteti mees süüdi 2001. aastal suure koguse uimastite hoidmise ja liikluspolitseinikule 3000kroonise altkäemaksu vahendamise eest.2007. aastal jäi Laasme uuesti narkootikumide omamisega vahele. Tema maasturist leiti kokku 30 grammi kokaiini, mis oli politseinike kahtlustuse järgi mõeldud edasimüümiseks.Laasme kodust leiti veel üle 300 grammi sama ainet. Lisaks suures koguses sularaha erinevates valuutades.

John Steel, endise nimega Kaalep Oro John Steeli nimi võib olla inspireeritud samanimelisest trummarist, kes on tuntud eelkõige 1960. aastate Briti rokkbändist The Animals. Eestlasest Steeli nimi jooksis läbi arvatavalt all­ilmaga seotud maksupettuse uurimisest.Ulatuslikus maksupettuses kahtlustuse saanud Hando Palmi äripartneri Kristo Ebrase abil püüti välja kantida osa skeemi keskmes olnud kütuse ja luksusautodega kaubelnud OÜ Skylux raha. Uurimise kohaselt kasutati skeemi, kus Skyluxist liikus raha ülekannetena ette­võtete EPSA Investeeringud ja OÜ VKR Holdings kontodele. Viimase omanik pärast Ebrast – John Steel – kandis raha edasi maksevahenduse teenust pakkuvasse Tavidisse ja sai sama summa sealt hiljem sularahas kätte, et see Ebrasele üle anda. Mõlema kinnitusel oli tegemist arveldamisega OÜ VKR Holdings müügi eest. Prokuratuur oli aga seisukohal, et tegemist oli Skyluxi rahaga.Steel on maksuameti huviorbiidis ka praegu. “Maksuhaldur on seisukohal, et Minekom OÜ juhatuse liige John Steel viis Minekom OÜ-le kuulunud sõiduki kui varjatud vara üle oma uude ette­võttesse RAWRED OÜ,” seisab aprillikuises kohtumääruses.Minekom OÜ maksuvõlg ulatub üle 250 000 euro.

Cristian Vaba, endise nimega Keio Sipjagin Sipjagin oli eelmisel aastal kohtu all koos hiljem kütuseäri maksu­pettuse tõttu vahistatud ­Marko Kaleviga. Mehi süüdistati ulatuslikus maksukelmuses seoses kinnisvaratehinguga, kus kinnistu näilise ostu-müügitehingu alusel üritati riigilt ligi miljon krooni käibemaksu välja petta. Kohtuasi hõlmas ka pettuseks kasutatud OÜd Black Land, mille juhatuses on mehed olnud. Lisaks on Black Land üks firmadest, mis kuulus Kalevi kontrolli all olevasse kütuseäri skeemi. Kohtuotsuse ajaks nime muutnud Vabale ja Kalevile mõisteti jaanuaris kokkuleppemenetluse korras rahalised karistused.

Ralf Miller, endiste nimedega Vladimir Milakov ja Ralf Koppel Miller mõisteti suvel 11 aastaks vangi lõhkeaine ja lõhkeseadeldise ebaseadusliku kasutamise, suures koguses narkootikumide käitlemise ja viinatootja Igor Savenkovi mõrvakatse eest.Eesti Ekspress kirjutas, et pankrotis Savenkov võlgnes Millerile 1,4 mln eurot. Ühe Läti allika vihje kohaselt võis Miller saada sisse­tulekut Venemaa 300 rikkama inimese sekka kuulunud Vladimir Antonovi raha pesemisest. Sellele pole aga kinnitust.Antonovile kuulusid pankrotistunud pangad – Leedu Snoras ja Läti Krajbanka. Snoras laenas suuri summasid Savenkovile.Läti meedia on kajastanud Milleri raskustesse sattumist ja tülisid äripartneritega Jurmalas.Ekspressi allikate jutu kohaselt tegid kohalikud äripartnerid Lätis Milleri rahast paljaks.

Toomas Meola, endise nimega Toomas H. Liiv Kunagine tuntud ajakirjanik ja reklaamiärimees, kes saadeti vangi pedofiilia eest. Ta vabanes enneaegselt ja kuigi vahetas nime, ei lõpetanud ta kriminaalset tegevust. Nüüd on ta uuesti kohtu all lapsporno hoidmise ja sellega äritsemise eest ning süüdistusega alla 14aastase poisi sundimises oma sugukire rahuldamisele. ERRi andmeil on Meola oma süüd osaliselt tunnistanud ning prokurör nõuab talle kokku viieaastast vanglakaristust. Kohus teeb otsuse 13. septembril.

Marek Võrk, endise nimega Marek Tuvike Võrk mõisteti 2009. aastal üheksaks aastaks vangi Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige lähedastele korraldatud süütepudelirünnakute eest. Kui mees kandis veel nime Tuvike, karistati teda 1990. aastatel toime pandud vägivaldsete kuritegude eest, näiteks oli ta seotud tellitud süütamistega. Lisaks oli Tuvike seotud kodutu inimese jõhkra mõrvamisega, kus aitas oma jõugul jälgi peita. Tuvike istus mitu aastat vangis. Teda seostati Hispaanias Marbellas redutanud kurjategijate Jaak Tuuksami ja Rünno Kristjuhaniga, kellelt siinne jõuk väidetavalt käsklusi sai.

XX, endise nimega XX Tegemist on süüteo eest vangis istunud mehega (toimetuse täpsustus), kes on lisaks ametlikule nimevahetusele esinenud ka muu nimega (toimetuse täpsustus). 2005. aastal kirjutas Lääne Elu, kuidas hiljuti vanglast vabanenud XX püüdis värskelt võetud uut nime XX kasutades saada Läänemaa haigla haldusjuhiks. Kuna tema minevik ja nimevahetus tulid siiski avalikuks, jäi tal ametikoht saamata. Äripäeva venekeelne sõsarleht Delovõje Vedomosti on kirjutanud, et Eestis tegutseb omalaadne Ostap Bender XX, kes petab klientidelt raha välja ja on kasutanud selleks teist nime (toimetuse täpsustus). Lääne Elu 2005. aasta artiklis nimetas toonane Tartu ringkonnaprokurör Inna Tegova XXi nahaalseks selliks, kuna isegi uurimise ajal olevat mees jätkanud kuritegude toimepanekut.

Richard Ivo Simson, endise nimega Ivo Siimsoo Tegemist on tuntud sarikelmiga, kes istub alates eelmise aasta sügisest vangis. Teda süüdistati enne vangistamist kokku 35 kelmuses. Ka vangis olles jätkas ta kelmusi, Postimees kirjutas, kuidas Simson pettis eluaegselt vangilt välja 4000 eurot.

Vitali Tukk, esimese nimega Vitali Ivannikov, nime korduvalt vahetanud Tukk on tähelepanu pälvinud 1990. aastate lõpus, kui korraldas Rootsis luksusklassi Mercedeste vargusi. Tukk viibis vangis, kuid jätkas ka hiljem kuri­tegelikult, näiteks vahistati ta 2003. aasta kevadel Küprosel seoses Eestis avastatud ulatusliku krediitkaardipettusega, kus võltsijad valmistusid kasutusele võtma mitme riigi suurpanga võltskaarte, kirjutas Postimees.

Peeter Mikk, endise nimega Pjotr Ljalkov Oli võtmefiguur kelmuses, kus peteti kahe eluasemelaenuga aastail 2007–2009 pankadelt välja ligi kuus miljonit krooni. Harju maakohus mõistis Mikule mullu nelja ja poole kuu pikkuse reaalse vangistuse, lisaks üle kahe aasta tingimisi vangistust.

Kenert-Ranner Reva, endise nimega Kalmer Kirs Vahetas nime pärast korduvaid kriminaalkaristusi, kuid sooritas nime­vahetuse järel raskeima kuriteo ja tappis restoraniärimehe Tiit Kangro.Reva hakkas pärast mõrva ka Kangro nimel esinema ja tema nimel tehinguid tegema. Mullu sügisel mõisteti Reva mõrva eest 19 aastaks vangi.

Mis on mis

Estonian Shipbuilding AS

Tegutses 2007. aasta veebruarist kuni 2009. aasta detsembrini. Pankrotimenetlus ettevõtte suhtes lõppes raugemisega, kuna ettevõte oli varatuks tehtud.Ettevõtte ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi aruande järgi toimus ettevõtte põhiline majandustegevus 2008. aastal, mil juhatuse liige oli Marek Harik. Harik oli ka ettevõtte ainuomanik. Juhatuses olid lühikest aega pärast Harikut Elvis Raam ja Heiki Rosimannus.Ettevõttel oli leping Prantsusmaa laevaehitajaga, kuid see jäi võlgu sinna tööle saadetud inimestele. Harik tegi ettevõttest väljamakseid oma teistele firmadele ning pankrotihaldur hindas tema tegevust ettevõtte juhtimisel tahtlikuks raskeks juhtimisveaks.2009. aastal alustati kriminaalmenetlust ettevõtte väidetava maksejõuetuse põhjustamise ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmatajätmise uurimiseks. Menetlus kestab.

Taust

Nimede vahetamine

2012. aastal muutis Eestis nime 1631 isikut. (2011. aastal 1529.) Siseministeerium kiitis mullu heaks 322 nimevahetust. (2011. aastal 338.) Ministeerium keeldus isiku nime vahetamast mullu 20 korral. (2011. aastal oli 32 keeldumist.)

Levinumad põhjused eelmisel aastal siseministeeriumis menetletud nimemuutmisteks:Uus eesnimi muul mõjuval põhjusel – 190 isikut;Uus perekonnanimi muul mõjuval põhjusel – 80 isikut;Soov kanda eestipärast perekonnanime – 59 isikut;Soov kanda abikaasa perekonnanime – 7 isikut;Soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi – 4 isikut.

Mullu keelduti uue nime andmisest näiteks järgmistel juhtudel: sooviti võõrkeelset perekonnanime, elukaaslase perekonnanime, eestkostja soovis eestkostetavale anda oma perekonnanime.Nimemuutmise taotlust menetletakse kooskõlas nimeseadusega. Nimemuutmise taotlus ja nimevalik peavad olema põhjendatud, lisaks ei tohi taotletav nimi olla vastuolus nimeseaduses sätestatud nõuetega. Kindlasti vaadatakse üle isiku rahvastikuregistris olev eelnevate nimede ajalugu.Kui keerulisemad ehk kaalutlusotsust vajavad nimemuutmised otsustatakse siseministeeriumis, siis suurem osa nimemuutmisi, mis on otseselt dokumentaalselt tõestatavad (näiteks abiellumisel), toimub maavalitsustes ja perekonnaseisuametis.Perekonnanime vahetamisel tuleb arvestada, et seadus kehtestab 222 liiga levinud perekonnanime (nimi, mida kannab rahvastikuregistri järgi 500 või enam inimest), mida nime vahetades valida ei saa, näiteks Aas, Kask, Tamm.

Allikas: siseministeerium, nimeseadus

Kommentaar

Õppetund kogu eluks

2008. aastal investeerisin Estonian Shipbuildingusse (edaspidi ES – toim) mulle esitatud heade raamatupidamislike näitajate ja ajakirjandusliku promo tõttu, mis tol ajal oli Marek Hariku tegevuse kohta ilmunud. Harikul oli ette näidata ka hästi tegutsev ettevõte esinduslikus hoones, suur töötajaskond, väga hea koostööleping Prantsusmaal jne. Investeerisin laenu andes ja seda raha tagas isikliku käendusega ka Harik.ESi juhatuse liikmeks olemise ajal (23.10.2008–09.01.2009 – toim) puudus mul ligipääs pankadele, sh pangatehinguile. '

Info, et raha ei ole sihtotstarbeliselt kasutatud, jõudis minuni raamatupidajalt, kuid liiga hilja, et oleksin saanud tehinguid peatada (ESi ainuomanik oli Marek Harik ja väljamakse tehti Hariku teisele firmale – toim).Minu eesmärk juhatusse minnes oli muuta ettevõtte strateegiat, tõmmata kulud koomale, lõpetada raha firmast välja kantimine ning täita lepingulisi kohustusi prantslaste ees. Suhtlesin juba varem aktiivselt prantslastega, kel olid samuti tekkinud kahtlused seoses Hariku ja tema kompanjonidega.Minu jaoks lõppes juhtum valusa õppetunni ja suure rahalise kaotusega, kuid vaidlused kohtus olnuks mõttetud. Sain õppetunni kogu eluks.