Indrek Kald • 27. september 2013 • 3 min
Jaga lugu:

Advokaat: Saaremaa kaubasadam ei suurenda maksutulu

Saaremaa kruiisisadama tööstuslikuks kaubasadamaks muutmise detailplaneeringus esitatud väited tööhõive suurenemise ja maksutulu laekumise kohta on paljasõnalised ega tugine ühelegi uuringule, ütles sadama vastaseid esindav vandeadvokaat Piret Blankin.

"Meie hinnangul on arenevasse turismipiirkonda tööstuse ja kaubasadama rajamine ebamõistlik ja seda elukeskkonda kahjustav," lisas advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner intervjuus Meie Maale.

Augusti lõpus kohaldas Tallinna ringkonnakohus alanud kohtuvaidluse tarbeks kaubasadama vastaste palvel esialgset õiguskaitset, mis tähendab, et ASi Tallinna Sadam kolme aasta planeerimise töö on osaliselt peatatud ja kohtuvaidluse ajal ei tohi sadamasse uusi ehitisi rajada.

"Seega on kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni vaidlustatud detailplaneeringu täitmine peatatud ning lubatud üksnes valla tee rajamine ja sadama kasutamine kaubasadamana olemasolevate ehitiste baasil, arvestades kruiisisadamale kehtestatud tingimusi," selgitas Blankin.

"Detailplaneeringuga kavandatava tööstuspargi, sh laohoonete, saeveski, puidupelletitehase, bioenergiajaama jms rajamine on kohtumenetluse ajal keelatud. Sadamarajatiste kasutamine kauba töötlemiseks, ümberpakkimiseks, pikemaajaliseks ladustamiseks jms tegevus ei ole meie hinnangul lubatud," lisas ta.

Planeeringu heaks kiitnud Mustjala vald ja Tallinna Sadam palusid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta, viidates, et täiendavate operaatorite tegutsemine sadamas toob kaasa tööhõive kasvu ja suurendab kohaliku omavalitsuse maksutulu.

"On tähelepanuväärne fakt, et valda ja Tallinna Sadamat esindab kohtumenetluses üks advokaadibüroo ja dokumendid on kahel menetlusosalisel ühised. Ka Saaremaa sadama detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise on kokkuvõttes finantseerinud Tallinna Sadam," märkis Blankin.

Ka on Mustjala vald ühinenud Tallinna Sadama avaldusega: "Saaremaa sadama toimimine kaubasadamana omab lisaks tähtsust Saaremaa jaoks tervikuna, kuivõrd Roomassaare sadam ei ole talvel laevatatav. Detailplaneeringu täitmise peatamise korral saavad hoobi pikaajalised läbirääkimised, mida on sadama võimalike operaatoritega peetud. Kui arvestada aastas 20-30 kaubalaeva külastusega, jääks Tallinna Sadamal arvestuste kohaselt saamata ligikaudu 210 000-330 000 eurot sadamatasusid aastas."

Blankini sõnul pole teada, et kohalikud oleksid kunagi näidanud üles initsiatiivi ja taotlenud kaubasadama-tööstuspargi rajamist. "Erinevatel isikutel võib olla mingi huvi projekti toetada, aga vähemalt seni on valla ja Tallinna Sadama väited uute töökohtade loomisest ja maksutulu saamisest paljasõnalised. Ei ole isegi teada, mis täpselt ja millal tööstusparki tuleb," lisas ta.

Mustjala valla maanõuniku Ilmar Pungari kinnitusel pole alust tõdemusel, nagu oleks vallavalitsus või keegi ametnikest asunud Tallinna Sadama poolele. "Juhin tähelepanu planeerimisprotsessile, mille käivitamise aluseks on isiku, antud juhul Tallinna Sadama avalduse alusel vastu võetud vallavolikogu otsus. Vastava otsuse olemasolul on vallavalitsusel ja tema ametnikel kohustus vallavolikogu kui kõrgemalseisva organi otsust täita," sõnas ta.

Töökohti ning seda, kes ja mis otstarbel hakkab detailplaneeringus olevaid tootmismaa krunte kasutama, on Pungari sõnul vara arutada. "Sestap ongi õige, et keegi ei oska rääkida konkreetsetest ettevõtlusega seotud numbritest, sest keegi lihtsalt ei tea neid," lisas ta.

Piret Blankini sõnul on arusaadav, et keegi ei soovi oma looduskaunis kohas oleva kodu vahetuses läheduses näha ja kuulda mürarikast tööstusparki kaubalaevade, tehaste, tööstusettevõtete ja neid teenindava autotranspordiga.

"Arvestades seda, et kauba sadamasse ja sadamast äravedamiseks puudub alternatiiv autotranspordile, toob raskeveokite pidev liikumine kaasa vallateede ülekoormatuse, heitgaasid ja müra. Seni on lähtutud Tallinna Sadama poolt kruiisisadama rajamisel antud korduvatest kinnitustest, et kaubasadamat Ninasele ei tule," kinnitas vandeadvokaat.

Küsimusele, kas Ninase küla on parim koht Saaremaale uue tööstuspargi rajamiseks, peaks vastama pärast alternatiivsete asukohtade kaalumist maakonna tasandil, lisas ta.

Kuna vaidluses on tegemist äärmiselt vastandlike huvidega, peab Blankin tõenäoliseks, et vaidlus ei piirdu esimese astme kohtuga. "Olenevalt vaidluse tulemusest kaebab esimese astme kohtus kaotajaks jäänud pool lahendi ilmselt edasi. Seega on usutav, et vaidlus võib kesta aastaid," märkis ta.

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Piret Blankin esindab kohtuasjas Janne Kooviskit ja MTÜd Ninase Küla Selts.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt