Ehitus. Pisiasjadest tekivad suured tülid

Ehitamine algab hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimisega ning konkreetsete mängureeglite kokkuleppimisega, mis just alltoodud probleeme olulisel määral aitavad ära hoida.

Halvemal juhul jõutakse vaidlusega kohtusse. Kui osapooled kokkuleppele ei jõua ja ühe poole viga ei ole võimalik tuvastada, saab kohus osapoolte soovi korral kasutada riiklikult tunnustatud ehituseksperdi arvamust, kui vähemalt üks osapool on nõus ekspertiisi kulud ettemaksena tasuma.

Kohus valib välja osapoolte püstitatud põhjendatud küsimused ja esitab need eksperdile, kes vastused annab. Osapooltega kokkulepitud ajal ja nende soovi korral nende juuresolekul tehakse ekspertiis ehitusobjektil. Ekspertiisis avatakse vajadusel ka konstruktsioone, lähtutakse ehitaja ja tellija vahelise töövõtulepingu sisust ja tingimustest ning ehitusprojektist.

On ka juhuseid, kus hageja võtab enne kohtusse tulekut iseseisvalt riiklikult tunnustatud ehituseksperdi arvamuse ja hiljem kohtuprotsessi käigus teise osapoole soovi alusel võetakse täiendav ekspertiis mõnelt teiselt riiklikult tunnustatud eksperdilt ning need arvamused võivad olla erinevad. Seda, kuidas kohus sellises olukorras otsustab, on keeruline prognoosida.

Muutku oskaja ja asjatundja. Igal juhul on mõistlik ennetada probleeme professionaalselt projekteerimisfirmalt tellitud projektiga ja nõuda ehitajalt projektist kinnipidamist. Kui tekib vajadus projekti muuta, tuleks ka muudatused projekteerimisfirmalt tellida. Nii säilib vastutus nii projekteerimise kui ka ehitamise suhtes.

See teeb ehituse kallimaks, kuid aitab ära hoida kokkuvõttes suuremaid ehituslikke probleeme ja nende parandamiseks kuluvaid summasid.

Praak tekib ka lohakusest ja lõpusirge pingest. Osa probleeme on seotud valede ehituslahenduste kasutamisega või lohaka ja hoolimatu tööga. Sageli näiteks ei kinnitata ehitusmaterjale piisavalt, ehitusplaatide paigaldusjuhistes toodud kruvisid pannakse vähem kui vaja või kinnitatakse konstruktsioone vale läbimõõduga kruvi või naelaga.

Sageli jäetakse kaetud tööde puhul korrektselt panemata soojustus või tuuletõkkeplaat ega tehta korralikult hüdroisolatsiooni, jäetakse soojustusplaatidele vahed või ei panda mõnes kohas üldse materjali.

Sellises olukorras ei võida ehitusfirma tihti ka rahaliselt, sest need mõned kruvid, naelad või mõni ruutmeeter soojustust ei anna ehitusfirmale kasumit, pigem on tegemist oskuste- ja töökultuuri puudumise ning lohakusega.

Enamasti jäetakse asjad tegemata seepärast, et materjal sai otsa ja selle asemel, et töö katkestada ja hankida vajalikud materjalid, lihtsalt kaetakse tehtu kinni ja minnakse muude töödega edasi.

Enim esineb probleeme maja ehitustööde lõpufaasis. Ühelt poolt kulub lõppviimistlusele alati palju aega. Ainuüksi pahtlite ja värvide vajalik kuivamisaeg kipub plaanitud ajakava lõhki ajama ja tellija, kes tahab majja sisse kolida, muutub närviliseks. Selliselt pinnalt tekib probleem, et viimistluses leitud vead panevad tellija kahtlema ka teiste ehitaja tehtud tööde korrektsuses ja ehitusnõuetele vastavuses ning kaasab objekti ülevaatamiseks mõne omanikujärelevalve spetsialisti.

Põhimõtteline vastasseis. Tekib psühholoogiliselt olukord, kus ehitaja võtab sisse kaitse- ning tellija ründepositsiooni. Täiendav kontroll objekti lõpufaasis annab mingi pildi, kuid kuna enamik töid on selleks ajaks kaetud, siis tervikpilti ehitustööde kvaliteedist kaasatud spetsialist ei saa.

Kindlasti aga leiab omanikujärelevalve mingi probleemi, mille lahendaks teistmoodi, kui ehitaja seda tegi. Võib tekkida põhimõtteline vastasseis.

 

Kuidas võtta vastu vigadega tööd?

1. Võtke töö vastu tükkhaaval. Eramu ehitamisel antakse valminud tööetapp või töö üle tavaliselt kord-kaks kuus, olenevalt tööst või etapist. Soovitavalt siduge tööetapp alati kokkulepitud maksepostidega ehk iga töö­etapi korrektse valmimise eest tasute konkreetse summa.2. fikseerige puudus. Tööde vastuvõtmisel fikseerige puudused ja leppige kokku nende parandamise aeg. Puudusega töö maksumus võtke etapi maksumusest välja. Tellijana võtate vastu vaid korrektselt tehtud tööd, näiteks 95% etapi maksumusest, ja tasute korrektselt tehtud töö eest.Puudusega tööosa eest, näiteks 5% etapi maksumusest, tasute alles siis, kui puudus on parandatud ning parandustöö võetakse vastu eraldi vaheetapiga või näiteks koos järgmise korralise tööetapiga.3. Pange vigadele hind. Peamiseks probleemiks kujuneb puudusega seotud töö maksumuse hindamine. Ehitaja kipub tegelikkusest väiksemat summat parandustöödele pakkuma, sest tema huvi on kohe suurem summa kätte saada. Samal ajal on teie huvi jätta parandustöödeks üles suurem summa, sest kui ehitaja mingil põhjusel ära kaob, on võimalik ülesjäänud summaga parandustööd ära teha. Siiski on enamik ehitajaid nõus tellija ettepanekuga, et etapi eest raha kätte saada.4. Hoolitsege, et igast sammust jääks jälg. See on nii ehitaja kui ka teie kui tellija huvides, kuid siiski ei kasutata seda kuigi sageli. Ühelt poolt puudub väiksematel ehitusfirmadel korrektne paberimajandus ega täideta tööetappide üleandmise akte, rääkimata aktide ümbertegemisest puudustega tööde fikseerimiseks. Olukorras, kus ehitajalt initsiatiivi ei tule, ei paku ka tellija korras tööde eest kohe ning parandustööde eest hiljem maksmist.Teisalt jätavad tellijad suured tööetappide summad maksmata ka väga väikeste puuduste eest. See aitab küll kiiremini puudusi parandada, kuid tekitab osapoolte vahel lahkhelisid, mis võivad viia koostöö lagunemiseni.

 

Kontrollitav leppige kokku varakult

Olukorras, kus kõik tööd on peaaegu lõpetatud ja iga ümbertegemine tähendab konstruktsioonide avamist, ei taha ehitaja parandusi enam teha, sest sellel juhul on parandustööd kallid ja aeganõudvad.Ideaalis peaks juba hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimise ajal kokku leppima ehituskvaliteedi ning täpsed alusdokumendid ja -juhised, mille alusel ehitatakse.Siis on olemas konkreetne alus, mille põhjal töid kontrollida ja millele mis tahes puuduse korral viidata.

Vigu las otsib asjatundja

Ehitusvigade õigeaegne leidmine eeldab tellijalt (või palgatud spetsialistilt) regulaarselt objekti kontrollimist ja tehtud tööde õigeaegset ülevaatamist.Tööde kontrollimiseks on aga vajalik projekti lugemise oskus ning materjalide ja tootjate juhistega kursis olemine, sest need on alusdokumendid, mille alusel töö toimub ja mille alusel saab töid hinnata.

 

Sääst võib kahju teha

Ehitaja sääst: muudatused projektisEhitaja teeb projektis muudatusi, põhjendades neid nii madalama hinna, varem tehtud toimivate lahenduste või muuga, kuid tihti otsib ehitaja vaid odavaimat lahendust.Ehitaja ei kanna muudatusi projektdokumentatsiooni ja muutustest ei jää jälge maha. Hiljem ei pruugita teadagi, et ehitatud ei ole projekti järgi.Kui tekivad ehituslikud probleemid, vastutab lisaks ehitajale ka tellija oma valiku eest projekti pealt kokku hoida ja ehitaja kogemust usaldada.

Tellija sääst: odav ja poolik projektEramaja ehitaja proovib odavama projektiga raha kokku hoida. Projekt on eelprojekti tasemel, kus konkreetsed sõlmed on lahendamata. Tellija peaks siiski arvestama, et klassikaline ehitusfirma tegeleb ainult ehitamise, mitte projekteerimisega.Kui siis objekti lõpufaasis või juba garantiiajal ilmnevad probleemid, tekitab vastasseisu küsimus, kas tehtud lahendus on vale või õige. Ehitaja ütleb, et ta on igal pool nii ehitanud ja see toimib hästi, tellija väidab vastupidist.