Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgalõhe vähendamine – riiklikult tähtis ülesanne

    Eestist lahkumise peapõhjus on tõsiasi, et meie palgad on kolm korda madalamad kui lähinaabritel. Kui selline suur palgavahe pikalt püsib, siis Eesti ühiskond stagneerub. Suurel palgaerinevusel ja inimeste lahkumisel on majandusele negatiivne mõju.

    Inimeste töökus ja haridustase ei ole kehvem kui Skandinaavia naabritel. Ettevõtete tehniline tase ei jää naabritele alla. Väide, et Eesti on allhankemaa ja palgad on madalad selle pärast, ei vasta tegelikkusele. Eesti ei ole rohkem allhankemaa kui Soome.
    Ka jutuga, et meie väärtustame oma tooteid vähe, ei saa seletada palkade nii suurt erinevust. Andres Arrak on toonud näite, et Eestis saetakse puu maha ja müüakse palgina ekspordiks, norralased aga teevad oma palgist erimööblit ja müüvad seda kilo kaupa. Ka Eestis tehakse erimööblit, mida võib kiloga müüa, ja mitte vähem kui Norras.
    Kuid toon vastupidise näite: norralased püüavad lõhet, müüvad seda vääristamata samal päeval Euroopa kokkuostjatele ning teenivad eestlastest neli korda rohkem. Eestlased vääristavad lõhet, kuid teenivad norralastest ikkagi neli korda vähem.
    Põhjendus, et Eesti on vähearenenud riik, ei vasta samuti tõele. Olen imestanud, kui palju tekib meil start-up’e, mis köidavad maailmas tähelepanu. Allan Martinson on väitnud, et start-up’ide arvu poolest elanike kohta oleme teine-kolmas riik maailmas.
    Miski siin ei klapi. Mis? Indrek Neivelt ütles kord mulle, et Hansapank on efektiivsem kui emapank Stockholmis, ja ma usun, et see kehtib kõigi Eesti pankade kohta. Eesti ehitusfirmad on efektiivsemad kui Soome ehitusfirmad. Tallink on ilmselt efektiivsem kui tema Soome konkurendid. Piimakarja efektiivsuselt oleme maailma kümne parema riigi hulgas. Technopolis Ülemiste AS on Technopolise grupis 20% efektiivsem kui teised filiaalid. Äripäev on Bonnieri kontserni efektiivsemaid tütarettevõtteid. Prisma Tallinna ja Helsingis asuvate kaupluste tehniline tase, töö organiseerimine, müüdavad kaubad ja hind on samad. Kui aga Prisma kaupluse kassapidaja läheb Tallinnast Helsingi Prisma kauplusesse tööle ja istub sealse kassaaparaadi taha, saab ta kolm korda rohkem palka. See, mida ma näen majanduses, ei ole kooskõlas väikeste palkade põhjendustega, mida ma kuulen. Milles siis asi?
    Teoreetikud väidavad, et meie SKP on kolm korda madalam, seetõttu on palgad ka kolm korda madalamad. Kuna SKP ja riigi keskmise palga vaheline korrelatsioon on ühe lähedal. Järelikult peab palkade tõstmisega ka SKP kasvama. Sama õige on väide, et SKP kasvades suureneb ka palk. Paljud ettevõtted võiksid palkasid tõsta ja jääda ikka kasumisse. Sellele viitab ka tõsiasi, et kui elektri hind tõusis 25–30%, ei juhtunud majanduses midagi hullu, olgugi et tööstusettevõtetes on elektrikulu reeglina tööjõukulust suurem.
    Ja miks nad palka ei tõsta? Kas ettevõtted tõstavad palkasid, kui neil selleks võimalus on? Vastus on kindel ei. Majanduse juhtimise loogika on selline, et kulusid tuleb minimeerida, ja palk on kulu. Palku tõstetakse siis, kui konkurentsis jäädakse tööjõu pärast teistele alla.
    Palgaerinevuse vähendamisel Skandinaavia naabritega ei saa loota ettevõtte juhtidele ja omanikele. See peab olema parteide, valitsuse ja ametiühingu tähtis ülesanne. Kahjuks ei ole praegu valitsuse ega ühegi partei programmiline ülesanne väljarände vähendamine ja palgaerinevuse vähendamine Skandinaavia maadega. Kõigepealt tuleks selgusele saada palgaerinevuse põhjustes – selleks tuleks teha põhjalikud uurimised reaalmajanduses – ja siis hakata neid põhjuseid sihipäraselt kõrvaldama.
    Soome konsultant Mikael Orkomies väitis vastuseks minu väitele, et palkasid tuleks tõsta, et see on rumal mõte, kuna siis läheksid Soome firmad, kes muidu tuleksid Eestisse, hoopis Balkanile, kus palgad on veelgi madalamad. Aga meil ei olegi vaja sellist investorit, kes maksab siin kolmandiku sellest palgast, mis ta Soomes maksab, ja paneb kaks kolmandikku kasumina taskusse. See oli meile 1990. aastatel kasulik, kuid mitte nüüd.
    Suurt palgaerinevust Skandinaaviaga on käsitletud paratamatusena. Ei presidendi kõnedes ega peaministri sõnavõttudes pole see kõlama jäänud olulise probleemina, mis tuleks lahendada.
    Kuid meil on palgalõhe vähendamiseks Skandinaaviaga eeldused olemas. See peab muutuma ühiskonnas tähtsaks ülesandeks.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.