Eelarvetasakaalust saab seaduse nõue
Valitsus kiitis heaks uue riigieelarve seaduse eelnõu, millega on kavas kehtestada valitsussektori struktuurse tasakaalu nõue.
„Uus riigieelarve seadus loob eelduse konservatiivse eelarvepoliitika jätkumiseks. Euroopa Komisjon ja OECD on tunnustanud Eesti senist riigirahanduse olukorda, kuid viidanud ka vajadusele senine praktika enam seaduses sätestada, et tagada pikaajalise eelarvetasakaalu eesmärk,“ selgitas rahandusminister Jürgen Ligi.
Eelarvereegli järgi peab valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olema majandusprognoosist lähtudes vähemalt tasakaalus. Eelarvetasakaalust märkimisväärse kõrvalekalde korral peab valitsus vajadusel tegema ettepanekuid eelarvepositsiooni parandamiseks.
Peale kõrvalekalde korrigeerimist tuleb valitsusel planeerida ülejääki vähemalt 0,5% SKP-st aastas kuni eelarvepuudujäägiga samaväärse ülejäägi saavutamiseni. Valitsussektori ühtlasema finantsdistsipliini eesmärgil on kavas kehtestada eelarvereegel ka keskvalitsusse kuuluvatele sihtasutustele, äriühingutele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.
Uueneb ka iga-aastase riigieelarve koostamine. Kavas on luua senisest otsesem seos arengukavade ja riigieelarve vahel ning seada riigi eelarvestrateegias ministeeriumide valitsemisaladele nelja-aastased kululaed, et arengukavade koostamisel saaks paremini arvestada eelarve võimalustega. Eelnõu kehtestab ka ühtsed reeglid, et kõiki valdkonna arengukavasid, mille kinnitab valitsus, tuleb arutada riigikogus.
Tulenevalt avaliku kommenteerimise käigus saadud tagasisidest on eelnõu täiustatud. Näiteks on loobutud töötuskindlustusmakse määra kehtestamisest Riigikogus. Töötukassa nõukogu esitaks jätkuvalt ettepaneku maksemääradest valitsusele, kuid hakkab seda 1. novembri asemel tegema 21. augustiks, et võimalikke muudatusi oleks võimalik aegsasti riigieelarve koostamisel arvestada.
Uue riigieelarve seadusega on kavas asendada 1999. aastast kehtinud riigieelarve seadus alates 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks kehtiva seaduse uuendamisele on muudatuste ajend ka viimastel aastatel ELi liikmesriikide poolt tugevdatud majandus- ja eelarvepoliitikate raamistik, mille tähelepanu on suunatud riikide eelarvepuudujääkide ja riigivõlgade piiramisele, avaliku sektori jätkusuutlikku kulutamise tagamisele ning makromajanduse tasakaalus hoidmisele.