• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarvetasakaalust saab seaduse nõue

    Valitsus kiitis heaks uue riigieelarve seaduse eelnõu, millega on kavas kehtestada valitsussektori struktuurse tasakaalu nõue.

    „Uus riigieelarve seadus loob eelduse konservatiivse eelarvepoliitika jätkumiseks. Euroopa Komisjon ja OECD on tunnustanud Eesti senist riigirahanduse olukorda, kuid viidanud ka vajadusele senine praktika enam seaduses sätestada, et tagada pikaajalise eelarvetasakaalu eesmärk,“ selgitas rahandusminister Jürgen Ligi.
    Eelarvereegli järgi peab valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olema majandusprognoosist lähtudes vähemalt tasakaalus. Eelarvetasakaalust märkimisväärse kõrvalekalde korral peab valitsus vajadusel tegema ettepanekuid eelarvepositsiooni parandamiseks.
    Peale kõrvalekalde korrigeerimist tuleb valitsusel planeerida ülejääki vähemalt 0,5% SKP-st aastas kuni eelarvepuudujäägiga samaväärse ülejäägi saavutamiseni. Valitsussektori ühtlasema finantsdistsipliini eesmärgil on kavas kehtestada eelarvereegel ka keskvalitsusse kuuluvatele sihtasutustele, äriühingutele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.
    Uueneb ka iga-aastase riigieelarve koostamine. Kavas on luua senisest otsesem seos arengukavade ja riigieelarve vahel ning seada riigi eelarvestrateegias ministeeriumide valitsemisaladele nelja-aastased kululaed, et arengukavade koostamisel saaks paremini arvestada eelarve võimalustega. Eelnõu kehtestab ka ühtsed reeglid, et kõiki valdkonna arengukavasid, mille kinnitab valitsus, tuleb arutada riigikogus.
    Tulenevalt avaliku kommenteerimise käigus saadud tagasisidest on eelnõu täiustatud.  Näiteks on loobutud töötuskindlustusmakse määra kehtestamisest Riigikogus. Töötukassa nõukogu esitaks jätkuvalt ettepaneku maksemääradest valitsusele, kuid hakkab seda 1. novembri asemel tegema 21. augustiks, et võimalikke muudatusi oleks võimalik aegsasti riigieelarve koostamisel arvestada.
    Uue riigieelarve seadusega on kavas asendada 1999. aastast kehtinud riigieelarve seadus alates 2014. aasta 1. jaanuarist. Lisaks kehtiva seaduse uuendamisele on muudatuste ajend ka viimastel aastatel ELi liikmesriikide poolt tugevdatud majandus- ja eelarvepoliitikate raamistik, mille tähelepanu on suunatud riikide eelarvepuudujääkide ja riigivõlgade piiramisele, avaliku sektori jätkusuutlikku kulutamise tagamisele ning makromajanduse tasakaalus hoidmisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.